Ka Eesti kuulub sellesse elitaarsesse klubisse, mille eemärgiks on luua paremat poliitikat parema elu jaoks. Tegemist on majandusanalüüsi keskusega. Organisatsioon viib kokku valitsusi, parlamente, ärisid, ametiühinguid, tsiviilühiskonna esindajaid ja akadeemiliste ringkondade esindajaid vahetamaks ideid ja jagamaks kogemusi. Lisaks käib töö enam kui 300 teemakomitees, ekspert- ja töögruppides. Aastas ilmub enam kui 500 põhiraportit ja riigiülevaateid. OECD on väärtuslik statistilise info allikas.

Lisaks Eestile kuuluvad organisatsiooni Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Tšiili, Kolumbia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Iisreal, Itaalia, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Luksemburg, Mehhiko, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Ühendkuningriik ja USA.

Eesti OECD liikmeks saamise protsess algas juba 2007. mais, kui OECD ministrite kohtumisel kiideti heaks ka Eestiga liitumisläbirääkimiste alustamine. 2010. aasta mais sai Eesti organisatsiooni liitumiskutse. 3. juunil 2010. allkirjastasid Tallinnas OECD liitumislepingu OECD peasekretär Angel Gurria ja Eesti peaminister Andrus Ansip. Liitumislleping ratifitseeriti Riigikogus ja 9. detsembril 2010 sai Eestist OECD liige.

OECD asutati 1961. aastal ja selle eelkäijaks võib lugeda 1948. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni, mis loodi Marshalli plaani raames USA ja Kanada majandusabi Euroopale kooskõlastamiseks. OECD peakorter asub Pariisis.

OECD juhi kohale on teisigi pürgijaid

Skandaaliga Kanada rahandusministri kohal lahkunud Bill Morneau tuli täiesti ootamatult 17. augustil välja teatega, et ta püüab saada 37 riigi organisatsiooni OECD peasekretäriks.

OECD on muidugi vähem prestiižne kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) või Maailmapank, kuid tegemist on siiski rahvusvahelise mõttekojaga, mis on võtmas liidrirolli mitmetes teemades nagu võitlus rahvusvahelise maksude vältimise ja korruptsiooniga.

Kanada peaminister Trudeau juba teatas, et Kanada toetab Morneaud, kuid see paistab olema kaotusetee, kirjutas iPolitics.ca.

Meenutatakse seda, kuidas Mark Carney püüdis saada IMFi tegevdirektoriks. Siis leiti, et ta polnud piisavalt eurooplane, mistõttu ta ei jõudnud isegi lõpphääletusele. Selle koha sai hoopis Bulgaaria ökonomist Maailmapangast.

Midagi sarnast võib juhtuda ka OECDs. Praegune mehhiklane Angel Gurria on juhtinud OECD 15 aastat. Enne seda juhtis OECD kanadalane Donald Johnston.

Milline on tõenäosus,,et OECD, kus enamus liikmetest on Euroopast, hääletavad jälle kanadalase poolt? Lisaks on olemas täiesti korralik USAst kohale pürgija, kes on Uus-Meremaa kodanik. Lisaks ihaldavad seda kohta ka Tšehhi ja Eesti huvilised, kes võivad leida Euroopa toetuse.