Te olete ühe Luksemburgis registreeritud ettevõtte juhatuses. Mis on selle riigi eelised ja mida ettevõte teeb?

Luksemburgis on äriühing, kus ma olen Eesti äriõiguse mõistes juhatuse liige. Firmal ei ole aktiivset majandustegevust. Varasematel aastatel oli ta holding-tüüpi ettevõte, mis hoidis erinevate ettevõtete aktsiaid, aga need on tänaseks kõik võõrandatud ja Luksemburgi ettevõte ootab oma tuleviku suhtes aktsionäride otsust. Ettevõtte loomise mõte oli luua rahvusvaheline kontsern tütarfirmadega Balti riikides, aga see äriplaan ei realiseerunud plaanitud ulatuses.

Luksemburg ei ole maksuparadiis ega offshore-piirkond, sest seal kehtib üsna kõrge ettevõtte tulumaks ning nad vahetavad informatsiooni teiste riikide maksuametkondadega. Luksemburgi ligitõmbavus seisneb tema stabiilses õiguskeskkonnas, millest Eesti võiks eeskuju võtta.

Populaarsemad offshore-firmade piirkonnad on väga erinevad. Panama, Caymani saared, Seišellid ja igasugused pisikesed saareriigid on üks punt, aga Euroopa piirkonnad on hoopis teisest ooperist.

Jah. Tavamõistes võib Luksemburgi, Šveitsi ja Maltat maksuparadiisideks pidada, aga tegelikult see nii ei ole. Neil kehtivad tihti kõrgemadki maksud kui Eestis. Samamoodi võib mõni eurooplane Eestit pidada maksuparadiisiks. Ka OECD ja Euroopa Liidu reeglite järgi nad ei ole seda. Eestil on mitmete riikidega sõlmitud ka maksulepingud, mille sisuks on muuhulgas ka infovahetus. Nad ei ole klassikalised offshore-piirkonnad.

Luksemburgi minnakse seetõttu, et seal on kehtestatud kapitalitulule maksuvabastus. See on kehtinud peaaegu terve 20. sajandi vältel ja ka tänapäeval. See on nende panganduse ja fondinduse loomise keskne alusprintsiip, mida sealne seaduseandja on pidanud oluliseks. Eestis on kasutusel enam-vähem sama režiim, aga kuna Eesti on uus riik, siis on võimatu Luksemburgi varjus sama kiiret edu saavutada ja nende edulugu kopeerida.