Mis piirkonnad peavad maailma laastavale finantskriisile paremini vastu?

Üleilmse kriisiga tulevad toime madala võlakoormuse ja kõrge võlareitinguga riigid.

 Maailm liigub käsikäes majanduskasvu aeglustumise – kui mitte majandussurutise poole. Ühised kaubanduslepped, globaliseerumine ja vaba kapitali piiriülene liikumine on teinud krediidikriisi üleilmseks.

Investeerimispanga Merrill Lynch poolt küsitletud fondijuhtidest 44% usub, et oleme jõudnud majandussurutisse, ja 61%, et jõuame sinna järgmise aasta jooksul – meeleolu on väga sünge. Kuigi oleme selles situatsioonis kõik koos, on riigid raskustega toimetulekuks erinevalt varustatud – ühed paremini kui teised.

Paremini toime tulevaid riike iseloomustab väike võlakoorem, kõrge võlareiting ja võimalus ajada tsüklivastast poliitikat väliste šokkide mõju vähendamiseks. Kirjeldusele vastab hästi Pärsia lahe piirkond.

Viimase viie aasta säästud lubavad Pärsia lahe koostöönõukogul (Gulf Cooperation Council ehk GCC) – Katar, Bahrein, Omaan, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit ja Saudi Araabia – navigeerida tormilises keskkonnas natuke vabamalt ja kindlustada endiselt majanduskasv, mis peaks 2008. aastal jääma 5,6% ning 2009. aastal 4,2% kanti. Mõnes riigis on kasv suurem (Katar) ja mõnes väiksem (Bahrein), kuid maailma keskmisega võrreldes on see väga tugev.

Kui naftabarreli hind suudub püsida üle 40–50 dollari, on valitsused edaspidi võimelised jätkama oma planeeritud ja käimas olevaid investeeringuid infrastruktuuri, ehitusse ja kommunaalteenustesse ning looma töökohti. See on väga suur erinevus võrreldes arenenud maailmaga, kus lisaks rahvastiku vananemisele käib tööhõive pigem allamäge ja investeeringud majandusse vähenevad.

Majanduskasv jätkub

Paarikümneprotsendilised jooksevkonto- ja eelarveülejäägid SKT-st ning aastate jooksul  naf­ta- ja gaasimüügist akumuleeritud välisvarad pakuvad Pärsia lahe riikidele praeguses situatsioonis väga konkreetseid hoobasid oma majanduse juhtimiseks. Kuigi GCC pangandussektor kasvab jõudsalt, vastab kapitalinõuetele ja on igati likviidne, ei olnud Araabia Ühendemiraatide võimudel probleemiks pakkuda lisalikviidsuse tagamiseks pankadele välja abiplaan, mille maht ulatus u 15% tasemeni SKT-st, jäädes vaid murdosaks kogu regiooni stabilisatsioonifondide varadest. Sama heldekäeliselt on lubatud toetada ka investeerimisprojektide jätkamist.

Paanika ajal kaob investoritel enamasti isu riski järele. Arenevatel turgude riskantsemad ja ebalikviidsemad varad vahetatakse turvalisemate ja kaubeldavamate vastu, nagu näiteks raha ja kõrge reitinguga võlakirjad. See on olnud ka üheks põhjuseks, miks Pärsia lahe aktsiaturgusid on nii agressiivselt pikaajalist kasvuperspektiivi hin­damata alla müüdud.

Tänu valitsuste investeerimisplaanidele, viimase viie aasta jooksul kogunenud naftadollarite suurele varule ja konservatiivsele eelarvepoliitikale on Pärsia lahe riikidel võimalus kaitsta end globaalse jahtumise eest üpriski kenasti. Kindlasti on mõjutatud turismisektor ja ekspordiga tegelevad firmad, kuid järgnevate aastate jooksul käimas olevad investeerimise projektid eri sektoritesse peaksid tagama kasvu pikaks ajaks.