Mis saab Ärma talust? Kas president peab EASile raha tagasi maksma?
OÜ Ermamaa sai 2006. aastal EASilt toetust 2 979 000 krooni ehk veidi üle 190 000 euro. See saadi Erma Pargi loomise plaaniga. Ärmast pidi saama avalikuks kasutamiseks mõeldud kultuuri ja puhkeobjekt.
EAS kaalus juba mitu aastat tagasi, et kuna Ermamaa ei ole täitnud kõiki toetuse saamisega kaasnenud kohustusi, tuleb firmal osa toetusrahast tagasi kanda. Vanas rahas üle miljoni krooni. Tegemist ei ole ju avatud kultuuri- ja puhkeobjektiga. Siiski otsustas EAS, et Ermamaale antakse ajapikendust. Nad peavad oma äriplaani elluviimist alustama 2017. aasta 1. jaanuarist ning peavad toetuste eest soetatud vara sihtotstarbeliselt kasutama 2020. aasta 31. juulini. Kui nii ei lähe siis võib EAS teatud summa tagasi nõuda.
"Hetkeseisuga kehtib kokkulepe, mille järgi peab Ermamaa 2017. aastast jätkama äriplaani elluviimist ja toetuse eest soetatud vara sihtotstarbelist kasutamist kuni 2020. aasta 31. juulini. Kui seda ei tehta, võib EAS osa toetusest tagasi nõuda," kinnitas ka EASi kommunikatsioonijuht Priit Pruul.
Millised on siis presidendi plaanid?
Ärileht püüdis teada saada, kas president Ilvesel, kes on nüüd Ermamaa ainuomanik, on plaanis Ärma talu turismiobjektiks muuta. Ermamaa on kenasti esitanud majandusaasta aruandeid. Seal on olemas ka kontaktid, kuhu pöörduda. E-kiri põrkab ajakirjaniku postkasti tagasi. Mobiiltelefonile vastab õrn naishääl, kes on veidi kimbatuses ja ütleb, et ei oska Ermamaa osas midagi kommenteerida. Ta teadvat küll, et telefoni number on Ermamaa aruandes, aga enam neil seost ei olevat. Neiu nimetas end Kadriks. Tõenäoliselt oli tegu presidendi tütre Kadri Keiuga, kes ei peagi teadma, millised on täpsed plaanid Ärma taluga. Ka presidendi kantseleist ei ole siiani selgitusi tulnud.
Kahtlemata võiks Ärma talu olla väga populaarne turismiatraktsioon nii sise- kui ka välisturistide seas.
President võttis dividendi ja maksis laenu
Ermamaa majandusaasta aruandest saame teada, et peamiselt tegeleb firma raieõiguse müügiga. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus tõid sisse 11 500 eurot. 0,3% tuludest tuleb muide kunstialasest loometegevusest. Rahaliselt tegi see 242 eurot.
Müügitulu teenis firma 2015. aastal lausa 80 726 eurot, mis on kordades rohkem kui 2014. aastal (17 950 eurot). 2015. aastal sai firma 147 240 euro eest laenu. Tagasi maksis firma aga ligi 200 000 euro eest laenu. Laenukohustusi on Ermamaal kokku 227 892 euro eest, sellest veidi üle 122 000 krediidiasutustelt ning üle 105 000 seotud isikutelt ehk president Ilveselt endalt.
Jaotamata kasumit oli firmal 16 638 eurot. Aruandeaasta lõppes 144-eurose kahjumiga. President võttis 3000 eurot välja dividendidena.
