Mis seisab Riito Ehituse ja ärikeelu vahel?

 (13)
Lauluväljak
LauluväljakFoto: Ilmar Saabas

Eestis ei ole ärikeeld levinud praktika ja isegi keelu saamise tagajärjel on võimalik tegevust jätkata nii, et isik ei ole küll formaalselt äriühingu juhtorgani liige, kuid on äriühingu nn faktiline juht.

Riito Ehitus AS suhtes algatati saneerimismenetlus alltöövõtjatele tekkinud võlgade tõttu. Tegemist on juhatuse liikme Toomas Trompi endise ettevõtte Facio käekirjaga, mille kaks aastat kestnud pankrot lõpetati suvel raugemise tõttu ehk 20 võlausaldajat ei saanudki oma raha tagasi.

Riito Ehituse juhatusse kuulus Toomas Trompile lisaks Erik Liiv, kes lahkus juhatusest 22. detsembril, kuid on siiani üks firma omanikke. Liiv on lisaks Sand Ehituse tegevjuht, kusjuures kaks ettevõtet on viimasel aastal võitnud ühispakkujatena 10 riigihanget. Riito Ehituse nõukogu esimees on äri- ja finantsnõustaja ning erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu, kes on detsembri algusest ka minister Urve Palo nõunik.

Facio ehitusfirma kaks juhatuse liiget Riho Kalve ja Kaido Saveljev said ärikeelud ning tekib küsimus, miks ei rakendata ärikeeldu tihemini? Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Indrek Leppiku sõnul saab äriühingu juhi tegevust piirata ärikeeluga juhul, kui ettevõtte suhtes on algatatud pankrotimenetlus. „Samas on isegi ärikeelu saamise tagajärjel võimalik tegevust jätkata nii, et isik ei ole küll formaalselt äriühingu juhtorgani liige, kuid on äriühingu nn faktiline juht. Selle jaoks kasutatakse juhatuse liikmetena oma tuttavaid või nn tankiste, kes täidavad faktilise juhi antud korraldusi.“

Seotud lood:

Riito Ehituse korral võib järelikult ärikeeld tulla kõne alla kui saneerimine läbi ei lähe ning ettevõte läheb pankrotti. Äriühingu faktilise juhi osas on ajakirjanduses varasemalt esitatud kahtlusi, et Riito Ehituse kaudne omanik oli Luxemburgis asuva Baltic Construction Group S.A kaudu Riho Kalve.

Kuidas takistada äriühingute juhte, kes on süstemaatiliselt viinud ettevõtteid pankrotti?

Küsimusele, kuidas on võimalik ebaausate ettevõtjate tegevust lisaks ärikeelule piirata, vastas advokaadibüroo GLIMSTEDT jurist Jüri-Karl Leppik, et vastuseks võib olla ettevõtluskeeld. „Ettevõtluskeelu eesmärgiks on tähtajaliselt kõrvaldada ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt. Selle puhul on piiratud isikute tegutsemine ka äriühingu faktilise juhina. Samas on ettevõtluskeeldu võimalik määrata lisakaristusena üksnes teatud kuritegude eest süüdimõistmise järgselt: kelmus, usalduse kuritarvitamine, altkäemaksu andmine või vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, avaliku usalduse vastane kuritegu või majandusalane kuritegu.“

Kas alltöövõtjate nö „tasuta“ palkamine kuulub kuriteo alla ning mis on alltöövõtjate võimalused? „Jah, kelmuse kuriteokoosseisule võib vastata ka alltöövõtjate kaasamine teadmises, et neile ei kavatseta üldse maksta või makstakse palju vähem kui lubatud, kuid seda tuleb igal üksikul korral asjaoludele vastavalt hinnata. Juhul, kui alltöövõtjal on kahtlus, et teda on petetud, on tal võimalik esitada politseisse või prokuratuuri kuriteoteade. Lisaks sellele, et kuriteo tunnuste esinemisel arutatakse petturist äriühingu ja äriühingu juhtorgani liikmete süüd ja karistamist, on alltöövõtjal võimalik kriminaalmenetluses esitada riigilõivuvabalt tsiviilhagi enda nõuete rahuldamiseks ning tõendite kogumisel abistavad politsei ja prokuratuur. Sarnaselt pankrotimenetluseaegse ärikeeluga, on võimalik kriminaalmenetluse ajaks kahtlustatav või süüdistatav ametist kõrvaldada, sarnaselt Edgar Savisaare ametist kõrvaldamisega,“ sõnas Jüri-Karl Leppik.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT nõustab ärikliente muu hulgas majandus- ja ametialaseid kuritegusid puudutavates vaidlustes ning maksejõuetusõigusega seonduvates küsimustes