Nüüd on Pajula rahul, kui suudab päevad täita vähemalt illusoorselt poolmõistlike tegevustega, näiteks majandusliku mõtte ajaloo õpiku kirjutamisega.

Pajula hoiatab kohe intervjuud kokku leppides, et päevakajaliste majandusküsimuste kohta pole tal midagi öelda. Need teemad ei huvita teda enam, võib vaielda, kas kunagi on üldse huvitanud.

?Riigi tasandil elatakse oma elu ja selles väga lähedalt seotud olles hakkab väga kiiresti halb,? räägib Pajula. Omal ajal peaministri majandusnõunikuna töötanud mees peaks teadma, millest ta räägib.

Pajula arendab teemat edasi, et igal inimesel on oma väike pädevuspiirkond, millest väljudes enesetunne oluliselt halveneb. Muidugi on rida inimesi, kes pidevalt väljaspool seda ala toimetavad, aga Pajula teooria kohaselt nad kas ei saa sellest lihtsalt ise aru või on head näitlejad. Või kolmas variant ? on võimelised kõik alla neelama.

Pajula on otsustanud oma pisut vähem kui kümmet tuhandet allesjäänud elupäeva mitte rikkuda. Ühesõnaga, makrotasand ei lähe talle enam korda ning närvikava stabiilsuse huvides on ta isegi lehelugemisest loobunud. ?Suured asjad ei allu meie kontrollile, aga võime oma ümbruse korrashoidmisesse panustada,? selgitab ta.

Rikkumata elu

Pajulale on selleks mikrotasandiks hetkel EBS ja majandusteooria õppetool, kus ta dotsendina töötab. Kuigi vahel töid parandades tekkivat tülpimus, piisavat sellest vabanemiseks mõttest, et kui peaks nagu varem PriceWaterhouseCoopers?is majanduse kvartaliaruannet kirjutama.

Igapäevase koolielu kõrvalt töötab Pajula mõte pidevalt leidmaks neid poolmõistlikke tegevusi, millega päevi meeldivalt täita. Üks sellesuunaliste mõtete vili on õppetooli laualeht, milles Pajula koolielust ja EBS-i identiteediotsingutest inspireeritud ilukirjanduslikke tekste avaldab.

Tõsisemateks saavutusteks on majandusteadlase Coase?i teoste tõlked. Coase ja Hayek on nimed, mis Pajula jutust tihti läbi käivad. Hiljuti Von Krahli Akadeemia majandusteaduse semestril rääkiski Pajula sellest, et inimesed peaksid mõistma, et neil tuleb elada üheaegselt mitme eri laadi korra raames, kus kehtivad erinevad reeglid. Üks on eraelu, perekond ja teine laiem tsivilisatsioon, tööelu ja muu. Nende kahe omavahel vastuolus oleva reeglitekogumi piires tuleb oma käitumist ja emotsioone ka erinevalt taltsutada. See tähendab, et me ei pea hakkama üksteist töö juures kallistama. Nende reeglitekogumite vahel vahetegemine ja mõlemaga toimetulemine ei ole muidugi lihtne.

Makro asemel mikro

Mikroökonoomika ongi majandusteaduse valdkond, mis Pajulat paelub. Tõsise huvi väljundiks saab kavandatav majandusliku mõtte ajaloo õpik, millest loengumaterjalina osa juba koos.

Tundub, et Vähi valitsuse nõunikuna end portselankassina tundnud Pajula on portselanikihist vabanenud ? tunneb elust, Coase?st ja Hayekist, heast söögist ja joogist ning sõpradest rõõmu. Ja las riiki juhivad need, kellel sellest halb ei hakka. Illusoorselt või mitte.

Pajula on seni seotud olnud ainult majandusega

?? 1991. a töötas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

?? 1991. aastast siiani peab ta EBS-is majandusteooria loenguid

?? 1991?1996 töötas Hansapangas majandusanalüütikuna

?? 1993?1995 õppis Cambridge?i ülikoolis, kus kaitses magistrikraadi majandusfilosoofias

?? 1996. a oli Pajula peaministri majandusnõunik

?? 1998. a õpetas Stockholmi majanduskoolis Riias makroökonoomikat

?? 1998?1999 oli Eesti Päevalehe kolumnist

?? 1997?2001 töötas Pajula PriceWaterhouseCoopers?i majandusanalüütikuna

?? Viimastel aastatel on tõlkinud majandusteadlaste F. A. Hayek?i ja R H. Coase teoseid eesti keelde