Mis toimus tegelikult Euroopa Keskpanga eilsel istungil? Kena varjuteatrit varjutas suur mäss
Eile püüdis Euroopa Keskpanga ametist lahkuv juht Mario Draghi jätta muljet, justkui valitses keskpankuritest otsustajate seas rahatrüki käivitamise osas suur üksmeel.
Otsustamisel oli kohati ka päriselt üksmeel olemas. Eriti kahes asjas. Esiteks, et mingid rahapoliitilised meetmed tuleb tarvitusele võtta. Teine asi, milles näis üksmeel, oli selles, et tegutseda tuleb kohe. Edasi jätkusid aga erimeelsused, kus suuremad kired lõid lõkkele varade kokkuostuprogrammi ehk rahatrüki üle.
Kuigi veel oktoobri lõpuni keskpanka juhtiv Mario Draghi märkis eilsel pressikonverentsil, et otsustusel oli suur üksmeel, mistõttu hääletama meetmete üle ei hakatud, siis Bloombergi ajakirjanikud rääkisid anonüümsete allikatega, kelle sõnul oli asi üksmeelest, iseäranis rahatrüki osas, väga kaugel. Pigem toimus seal korralik mäss.
“Ehk varade kokkuostuprogrammi osas oli ka laiemaid vaateid,” lausus Draghi pressikonverentsil. “Lõpuks valitses nii laiaulatuslik konsensus, et puudus vajadus hääletada. Otsus näitas lõpuks väga laia konsensust. Nagu ma ütlesin, polnud vaja mingit hääletamist. Otsuse poolt oli täiesti selge enamus.”
Tuumikeuroopa maad Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, varem avalikes väljaütlemistes ka Austria ja Eesti olid varade kokkuostuprogrammi vastu. Eesti ja Prantsusmaa esindajad ei saanud seekord otsustamisel hääletada ehk nende hääl oli tasalülitatud (see tuleneb keskpangas kehtivast hääletussüsteemist, kus otsustusõigus roteerub riikide vahel). Teistest sõitsid Lõuna-Euroopa maad ja ka Soome, Läti ja Leedu lihtsalt üle. Varade kokkuostuprogrammi vastu olid ka keskpanga enda ametnikud Sabine Lautenschlaeger ja Benoit Coeure.
Tavaliselt on Prantsusmaa keskpanga juht Villeroy de Galhau pigem lõdva rahapoliitika esindajatega samas kambas, kuid seekord vahetas ta poolt. Lisaks ei tahtnud võlaostuprogrammist midagi praegu kuulda tema Hollandi kolleeg Klaas Knot ja Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann.
Need kolme maad annavad umbes poole euroala kogutoodangust ja nende rahvastik moodustab poole euroala elanikkonnast.
Sellist tohutut erimeelsust pole Draghi Euroopa Keskpanga juhiks oleku kaheksa aasta jooksul kunagi varem olnud. See paneb tõenäolise järgmise keskpanga juhi Christine Lagarde keerulisse olukorda, kes peab kohe hakkama erimeelsusi siluma. Samuti saavad tuule tiibadesse kriitikud, kes võivad õigustatult küsida, kas ilma hääletusta otsustusprotsess oli üldse legitiimne.
