„Nüüdseks on jõutud arusaamisele, et Google’i, Amazoni, Facebooki ja teiste nendetaoliste kiiresti kasvavate tehnoloogiafirmade teenitud kasumi maksustamise tase ei ole asjakohane. Need firmad on loonud endale struktuuri, kus nende teenused on tarbitavad pea kõikides riikides, ent nende kasum koguneb üksnes madala maksumääraga riikidesse,“ selgitas Eversheds Sutherland Ots & Co partner ja maksuvaldkonna juht Toomas Pikamäe digimaksu tagamaid.

Pikamäe sõnul on praegu kehtiv rahvusvaheline maksuõigus kujunenud tööstusettevõtjaid silmas pidades ja seob piiriüleste firmade kasumi maksustamise nende füüsilise kohalolekuga kas esinduste või kaubandusüksuste kujul. Internetifirmadel tavaliselt selline füüsiline kohalolek puudub ja see võimaldab neil pakkuda teenuseid korraga paljudes riikides, ilma et neil tuleks oma kasumilt märkimisväärset maksu tasuda.

Toomas Pikamäe lisas, et on üsna tõenäoline, et mõni Euroopa Liidu liikmesriik võtab digimaksu kehtestamise sammu ette üksinda. Prantsusmaa on teatanud, et kui Euroopa Liidu tasandil mingit kokkulepet ei saavutata, võib ta kehtestada koguni tagasiulatuvalt, 1. jaanuarist 2019.a kehtiva maksustamise regulatsiooni. Sarnast sammu kaalub ka Hispaania. Austria on teatanud, et kavatseb kehtestada veebireklaamile 3% käibemaksu alates aastast 2020. Saksamaal pole digimajanduse maksu kehtestamist lähitulevikus oodata.

Eesti plaanide kohta avaldas rahandusministeeriumi asekantsler mullu oktoobris arvamust, et Eesti ei plaani riigisisest digimaksu ning oodatakse Euroopa Liidu tasandil ühiste reeglite kehtestamist.