Mitmete linnade juhid esitasid valitsusele pöördumise seoses turismisektori vähese toetamisega

 (42)
Tartu asutused ja firmad
Tartu asutused ja firmadFoto: Argo Ingver

Tartu linnapea Urmas Klaas, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning Pärnu-, Tartu-, Viljandi- ja Põlvamaa omavalitsuste liitude ja Võru-, Valga- ja Jõgevamaa ettevõtlus- ja arenduskeskuste juhid saatsid vabariigi valitsusele pöördumise sooviga vaadata üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sihtasutuse KredEx ja Ettevõtluse Arendamise (EAS) poolt välja töötatud abipakett turismisektori toetamiseks.

Pöördumise ajendiks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 15. aprillil edastatud pressiteade, milles teatati, et Eesti turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning et selle 25 miljoni sees on eraldi määratud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Samuti on määratud eraldi abi 1 miljoni euro ulatuses Ida-Virumaal tegutsevatele turismiettevõtjatele.

Lisaks, nagu pressiteates seisab, ei ole nii saartel kui Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtjatele suunatud toetused otseselt piiratud nendele piirkondadele määratud toetussummaga. See tähendab, et juhul kui saartelt või Ida-Virust tuleb toetusetaotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused toetusele samadel alustel teiste taotlejatega mujalt Eesti piirkondadest.

Ühispöördumise teinute hinnangul jagatakse antud otsusega Eesti kui turismisihtkoht eristuvateks piirkondadeks: muust Eestist eraldi piirkonnana määratletakse Eesti saared ja Ida-Virumaa, kellele mõlemale reserveeritakse ja garanteeritakse turismi kriistoetuse paketist juba enne taotluste esitamist miljon eurot. Sellise sammuga seatakse need regioonid ja nende regioonide turismiettevõtjad mujal Eesti tegutsevate turismiettevõtjatega võrreldes eelisolukorda.

Seotud lood:

Allakirjutanud on seisukohal, et käesolevas kriisis on turismisihtkoht Eesti tervikuna ja et piirkondlik eristamine ei kohtle Eesti turismiettevõtjaid võrdselt. Eriolukord on kehtestatud üle terve Eesti ja turismiettevõtjatel ei ole - sõltumata oma asukohast - täna võimalik teenuseid täismahus osutada. „Oleme seisukohal, et mainitud erisuse loomine ei järgi võrdse kohtlemise printsiipi, pole aus ülejäänud Eesti piirkondade suhtes ega ole ka kuidagi põhjendatud. Soovime saarte ja Ida-Virumaa eristuva piirkondade eraldiste tühistamist," seisab vabariigi valitsusele saadetud pöördumises.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on eriolukorrast tingituna keeruline kõikidel Eesti piirkondadel, seega mõne piirkonna eelistamine toetuste jagamisel ei ole õigustatud. "Kui me tahame Eestis üles ehitada toimivat turismivaldkonda, on igasugune toetus väga oluline ja seda peaks jaotama võrdselt," lausus Klaas.

Klaas ütles, et Tartu turismisektor on pidevalt suurenevate turistide arvu tõttu aasta-aastalt olulisemaks majandusharuks muutunud ning ees seisab kultuuripealinnaks valmistumine, mistõttu on Tartule riiklik toetus väga oluline. "Kultuuripealinn 2024 tiitel tähendab Tartule veelgi suuremat turistide huvi siinse piirkonna vastu, mistõttu peab linn koos turismiettevõtjatega olema hästi ette valmistunud," rääkis Klaas.

Tartu on viimase viie aastaga suutnud kasvatada osakaalu kogu Eestit külastavate turistide lõikes. Kui 2015. aastal oli see 6% riiki külastavatest turistidest, siis eelmise aasta lõpuks kasvas osakaal juba 8,5% peale. 2019. aastal külastas Tartu linna 321 245 inimest, mida on 6,4% enam kui aasta varem ja ületab kasvuprotsendilt Eesti keskmist, mis oli 5,5%.

Majutuse ja toitlustuse valdkonnas tegutseb Tartumaal 2019. aasta seisuga 398 ettevõtjat.