MKM Elroni hädadest: pooletunnise sõidu vältel võib küll püsti seista
Ärileht püüdis majandusminister Juhan Partsilt ja ministeeriumi transpordiala asekantslerilt Eero Pärgmäelt pärida majandusministeeriumi haldusalas tegutseva riigifirma Elroni probleemide kohta, aga tulutult. Parts ja Pärgmäe puhkavad. Remargi korras olgu öeldud, et Parts oli majandusminister ka ajal, mil riik korraldas uute rongide hanke.
Ärilehe küsimustele vastas Juhan Partsi nõunik Rasmus Ruuda.
Miks otsustas MKM heaks kiita plaani, et uuenenud rongiliiklus käivitub 1. jaanuarist ehk päevast, mil ei ole kõik 20 diiselrongi veel füüsiliselt Eestisse jõudnud? Mis oleks juhtunud, kui uued diiselrongid oleksid hakanud pool aastat hiljem sõitma (aga neid oleks saanud operatiivsemalt vajadusel üksteise külge haakida jne)?
Poleks olnud optimaalne, et uued ja paremad rongid seisavad nö seina ääres. Lisaks oleks kahe operaatori ja kahe veeremipargiga korraga opereerimine tähendanud dubleerivaid üldkulusid jms.
Hetkel on problemaatilised mõned tipptunni väljumised. Elron plaanib lisada esimesel võimalusel veel ühe Rapla paari hommikusel tippajal, mis olukorda kindlasti leevendab.
Elron peab ka kindlustama, et kõige suuremad koosseisud teenindaks kõige sõitjate rohkemaid liine.
Miks otsustas riik osta kõik 20 diiselrongi kolme- ja neljavagunilistena ehk kuni 214 istekohaga (nelja vaguniga koosseis)? Miks ei soetatud 20 diiselrongi seas ka 3-4 pikemat rongi (nt kuuevagunilisi ekspemplare), mis oleksid tipptundidel ja- päevadel reisijaid avaramates tingimustes vedanud?
Mõistlikum on kasutada tihedamat graafikut ning tipptundidel koosseise vajadusel pikemaks rongiks liita, kui pidevalt sõita suuremate rongidega, aga seda harvem. Ostetud 2-, 3- ja 4-vagunilisi ronge on võimalik pikemateks koosseisudeks kokku liita (ehk vajadusel on meil pikemad rongid tulevikus olemas).
Reisirongiliiklus peab olema efektiivne ning riigil ja operaatoril ei ole mõistlik hankida pikki rongkoosseise, millele leidub rakendust paaril korral nädalas.
Kas MKM-il oli olemas statistika, millistel nädalapäevadel ja kellaaegadel on Viljandi, Tartu ja Narva liin kõige reisijaterohkem? Kui jah, siis miks ei lähtutud ronge hankides reaalsetest vajadustest?
Kõige reisijaterohkemad on reede ja pühapäeva õhtud ning tööpäevade hommikud. Suve alguseks on olemas vajadustele vastav veeremipark, et vajadusel liiklust tihendada ja ka koosseise pikendada. Kokku kasvab suveks veomaht võrreldes eelmise aastaga ca 50 protsenti.
Kas Te oleksite isiklikult valmis näiteks pool Viljandi või Tartu teest rongis püsti seisma, makstes pileti eest täishinna?
Eesmärk on siiski tagada istekohad pikemal sõidul. Kuni 30minutilise sõidu võib ka püsti seista. Võrdlus näiteks Tallinna ühistranspordiga. Kindlasti peaks istuma mahtuma kõik need, kel see on vajalik.
