Nii ütleb majandus- ja taristuministri allkirjastatud dokument, et MKM ei ole nõus ning ministeeriumile on lausa arusaamatu, kuidas peaks praktikas toimuma asja ennetav äravõtmine, ennetav kinnisasjale sisenemine ja vaatlus, ennetav asendustäitmine ja hoiatus, ennetav ekspertiis ja sellega kaasnevate kulude väljanõudmine ennetusaluselt, kes ei ole maksukohustuslane ega see, millega on õigustatav vahetu sunni ennetav kasutamine.

"Eesti õiguskord on juba ammu kasvanud välja mentaliteedist, kus eripreventiivseid meetmeid kohaldati tulevikus toimuda võiva sündmuse ärahoidmiseks."

Samuti heidab MKM rahandusministeeriumile ette, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud maksu- ja tolliametile plaanitava uue ülesande vajalikkust nagu seda on maksuõigusrikkumiste avastamine. "Kuidas seni on MTA vastava avastuspädevuseta toiminud?," ning lisatakse:

"Täiendavalt märgime, et õigusrikkumise avastamine ei ole seotud ka rikkumise ennetamisega, kuna ennetada ei saa juba toimunud tegevust ning enne õigusrikkumise toimepanemist ei ole võimalik rikkumist avastada, kuna puudub tegu kui koosseisutunnus. Kui karistatav oleks ka mingi teo katse või ettevalmistus, siis ei ole võimalik ennetada mingi teo katset ega ettevalmistust pärast selle toimumist ega avastada seda enne katse või ettevalmistuse staadiumisse jõudmist. Erinevalt maksuõigusrikkumise avastamisest on rikkumise ennetamine MTA-le lisanduv uus ülesanne, mida eelnõu ega maksukorralduse seadus ei reguleeri."

Veel taunib MKM võimalikku tekkivat olukorda maksuõigusrikkumise ennetamisel, kus kontrollitav isik ei ole maksukohustuslane ega tegu pole ka maksumenetlusega ainuüksi põhjusel, et ennetav tegevus toimub enne maksude tasumise või deklareerimise kohustust. "Selliselt on MTA ennetustegevus ennatlik ega mahu MKS reguleerimisalasse. Peame taunitavaks olukorda, kus maksuhalduri ennetustegevuse piirideks on pelgalt maksuhalduri piiratud fantaasia," pahandab minister Kristen Michali allkirjastatud dokument.

Maksukorralduse seaduse (MKS) eelnõu eesmärk on laiendada maksuametnike õigusi. Kui rahandusministeerium ütleb, et eelnõuga ainult täpsustatakse maksuameti volitusi, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi, siis mitmele, kui mitte öelda kõigile ettevõtlusorganisatsioonidele on jäänud asjast hoopis teistsugune mulje. Näiteks käsib seaduseelnõu täpsustus 1. jaanuarist 2016 hakata Eesti telekomidel väljastama maksuametile oma klientide andmeid, seda ka kliendi nõusolekuta. Ka vallasasjade (nt firmaauto) vaatluse sätteid täpsustatakse nii, et maksuhalduril oleks õigus vaadelda vallasasja, mis on samal ajal maksukohuslase valduses, kuid asub vaatluse ajal väljaspool majandustegevuse asukohta. Ja teha seda ilma maksumaksja nõusolekuta.

Maksuameti peadirektor ütles selle peale, et kõige suuremat problemaatikat tekitav muudatus vallasasjade vaatluse kohta ongi praegu eelnõus kajastatud viisil, mis tekitab ühiskonnas oodatult ärevust. "Eelnõu koostamise käigus oli meil mõtteid, kuidas seda ärevust vältida. Kuna eelnõu on saadetud meile kooskõlastamiseks, siis esitame oma ettepanekud uuesti ministeeriumile."