MKM: talent on spetsialist, kelle eest makstakse 1,24-kordset keskmist palka
Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Piret Potisepp kirjutab arvamusartiklis Eesti talendipoliitikast ning selle eesmärkidest:
Eestist peaks saama talentide sihtriik
Mitmed hiljuti valminud uuringud on väga selgelt sõnastanud, et Eesti peab süsteemselt lähenema välistööjõu ja talentide temaatikale. Samal ajal on ettevõtluse kasvustrateegias ambitsioonikas eesmärk, et Eestist peaks saama talentide sihtriik. Lisaks juba pea mantrana kõlav tööandja jutt sobiva tööjõu puudusest.
Kõik see andis tõuke koostada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vedamisel Eesti talendipoliitika tegevuskava, mille eesmärk on ühelt poolt toetada ettevõtjaid välistööjõu värbamisel ning teisalt tutvustada Eestit kui töötamise sihtriiki. Loodan, et talendipoliitika tegevuskava koostamisel ütlevad sõna sekka nii era- kui kolmanda sektori organisatsioonid. Just nii saame tegevuskava, mille abil mõjusat muutust luua.
Kes on talent?
Talent on mõistagi iga inimene, kes teeb oma tööd pühendumusega ja nii hästi kui võimalik, seda sõltumata ametialast või -nimetusest. Talendipoliitika tegevuskava mõttes on talent aga spetsialist, kelle värbamiseks on ettevõtja valmis maksma 1,24-kordset keskmist brutopalka – see on reegel, mis on sätestatud välismaalaste seaduses. Erijuhtudena käsitleb tegevuskava talendina ka välistudengeid ja -teadlasi. Talendid on ka välismaal elavad eestlased.
Projektist „Talendid koju!“ ja MKMi talendipoliitika tegevuskavast ’’Talendid koju!’’ projekt näitas, et paljudel välismaal elavatel eestlastel on vähemalt teoreetiline valmisolek kodumaale naasta. Samas näitas seesama projekt, et ilma süsteemse lähenemiseta Eestisse naljalt kedagi tagasi ei meelita. Lisaks töökoha pakkumisele tuleb tegeleda ka sellega, mis esmapilgul tundub teisejärguline – alustades näiteks kaaslaste paremast rakendamisest tööturul. Talent, kes on Eestisse tulnud, kuid kelle partner on siin õnnetu, ei jää siia tõenäoliselt kuigi kauaks. Siseministeeriumis ettevalmistatav kohanemisprogramm peaks siin tooma märgatava muutuse.
MKMi talendipoliitika tegevuskava raames on hetkel püstitatud neli eesmärki. Esiteks, tutvustada Eestit kui paindliku ja ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna ja mitmete karjäärivõimalustega riiki. Teiseks, aidata lihtsustada talentide leidmist, värbamist, sisserännet, rakendamist ja kohanemist nii ettevõtjate kui tööjõu osas. Kolmandaks, parandada talentide ja nende perekonnaliikmete kohanemist toetavate teenuste kättesaadavust. Neljandaks, toetada talentide võrgustiku teket ja koostööd, et tagada tegevuste jätkusuutlikkus.
Kust ja keda me ootame?
Erialaliidud on juba ka tellinud tööjõuprognoose ning kõige häälekamalt on tööjõupuudust väljendanud IKT sektor. Samuti on juba praegu aktiivselt välisriikidest tööjõudu värbamas meie haiglad. Lähiaastatel peaks meil tänu OSKA-süsteemile tekkima kõikehõlmav pilt erinevate sektorite välistööjõu vajadusest. Me ootame Eestisse selliste oskuste, teadmiste ja kogemustepagasiga inimesi, keda meil endal võtta pole.
