Töötavat ja kergesti kasutatavat mobiilimaksete lahendust on oodatud juba vähemalt 15 aastat – alates 2000. aasta internetibuumi tipphetkest. Hiljem saabunud 3G andmeside pidi olema imerelv, tänu millele hakkavad kõik mobiiliga maksma, kuid seda ei juhtunud. Seejärel pidi läbimurde tooma puutetundlik ekraan, 4G andmeside, NFC ja paljud teised kolmetähelised lühendid. Ootus on alati olnud suur, kuid 15 aastat hiljem ei ole läbimurret endiselt toimunud. Sularaha asendus selle aja jooksul küll suures osas kaardimaksetega, kuid mitte mobiilimaksetega. Maailmas ei ole suutnud olulist edu saavutada ei Apple, Google ega ka lugematu arv idufirmasid. Ainus tõeliselt edukas riik selles vallas on olnud Keenia oma M-Pesa lahendusega.

Õhk on võimalustest paks

Esimest korda 15 aasta jooksul tundub, et nüüd on läbimurre ka päriselt võimalik. Eelmiste kordade ebaõnnestumiste põhjustest on üle saadud ning ületada on sisuliselt veel vaid üks suurem takistus.

Seniste nurjumiste põhjuseid on kõigest kolm. Esiteks olid lahendused tavakasutajale liialt keerulised. Selle üheks ilmekaks näiteks on ka Eestis toimiv mobiilimakse lahendus, mis on tehnilises mõttes suurepärane, kuid lahenduselt koba. See võimaldab teha pankadevahelisi makseid reaalajas ja ööpäevaringselt, ilma igasuguse sisselogimise ja autentimiseta. Kõik on hea, kuid tavakasutaja jaoks liialt keeruline, sest tuleb meelde jätta jada „1214*telefoninumber*eurod*sendid“, kuhu makse sooritamiseks helistada tuli. See sarnanes vanades arvutites kasutatavale käsureale – oskajate jaoks suurepärane ja lihtne lahendus, aga kasutajad ei saanud kunagi aru, mida ja millises järjekorras sisestada tuli. Praegused mobiilimakselahendused on hoopis teistsugused. Mobiilsed ekraanid on suured ja selged ning maksmine on tavaliselt võimalik mõne lihtsa liigutusega, ei mingisugust tehnilist pingutust.

Teine probleem seisnes selles, et isegi kui kasutaja tahtis mobiilselt maksta, siis polnud see erinevatel põhjustel võimalik. Kas polnud sõpradel mobiilimakse lepingut, kasutusele oli vaja võtta mõni eriline tehnoloogia või ei tahtnud kaupmehed mobiilimakseid vastu võtta, sest kardeti täiendavat kulu ja keerukust. Tänaseks on kõik need barjäärid langenud. Uued lahendused nõuavad järjest vähem tehnoloogilisi investeeringuid ning inimeste telefonid on piisavalt hea varustusega, et tehnoloogia taha enam asi jääda ei saa. Ka hoiakud on muutunud – nii kaupmeeste kui klientide jaoks on mobiiltelefonid elementaarne osa elust, seda ei kardeta enam. Keskmiselt aktiivne kasutaja vaatab päeva jooksul oma telefoni ligi 200 korda, 5 või 10 aastat tagasi oli see number kümneid kordi väiksem.

Kolmandaks takistuseks mobiilimaksete juurdumisel on pikka aega olnud pangad ise. Raha liikumist üle maailma kontrollisid suured finantsasutused, kel puudus huvi mobiilimaksete levikule kaasa aidata. Kaardimaksetega kaasnev teenustasu oli ja on siiani märkimisväärne tulu ning seda paati ei olnud neil mõtet kõigutada. Erinevad startup’id küll proovisid, kuid neil ei olnud piisavalt head ligipääsu arveldussüsteemidele. Täna on maailmas olukord hoopis värvikirevam – kõik olulised tehnoloogiaettevõtted omavad andmebaasides infot sadade miljonite krediitkaartide kohta. Uued idufirmad ja juba tegutsevad ettevõtted tahavad kõik raha liigutamise ärist osa saada ning arendavad massiliselt uusi tooteid. Ka kaupmehed ja kliendid on hakanud otsima pankade asemele kiiremaid, mugavamaid ja eelkõige odavamaid alternatiive. Pangad peavad valima, kas areneda või välja surra nagu dinosaurused. Seepärast on ka nemad asunud oma positsiooni kaitsmiseks tegelema innovatsiooniga. Kõik see kokku on loonud täielikult teistsuguse õhkkonna – üksikute innovaatorite asemel on praeguseks maailmas sadu ettevõtteid, kelle ainus unistus on luua mobiilsete maksete läbimurre.

Inimesed on oma harjumuste orjad

Murda on jäänud vaid üks, aga see-eest kõige suurem takistav tegur – inimeste harjumused. Sularahalt kaardimaksele üleminek võttis kiiremates riikides aega umbes 15 aastat, aeglasemad ei ole suutnud seda siiani teha. Kasutajate harjumuste muutmine on alati kõige raskem osa uute lahenduste turule toomisel. Kuigi taskus on mõlemad – nii rahakott kui mobiiltelefon, siis uue harjumuse väljakujunemine on alati pikk ning vahel isegi aastaid kestev ettevõtmine. Psühholoogid peavad harjumuse kujunemise ajaks 18 kuni 250 päeva. Paralleele võib tõmmata Eesti üleminekuga eurole. Veel paar aastat hiljem arvutasid paljud inimesed igapäevaselt kõik eurohinnad kroonidesse ümber – mobiilimaksete juurdumine ei võta vähem aega.

Seekord on aeg siiski küps – kriitiline mass edutegureid mobiilsete maksete turuletulekuks on saavutatud. Tehnoloogia on muutunud palju odavamaks ja lihtsamaks, ootus turul on olemas, innovatsioon rahanduses on igapäevane, kasutajate jaoks on nutitelefon lahutamatu osa elust. Alati on 20% inimesi, kes kunagi ei loobu sularahast või kaardimaksetest. Nende veenmine ei olegi eesmärk. Küll aga on juba täna olemas 10% inimesi, kes on täiesti valmis maksma teistmoodi. Aasta pärast on neid 20%, 5 aasta pärast 50%. Mobiilimakse on tulnud, et jääda, samamoodi nagu 20 aastat tagasi algas kaardimaksete ajastu. Kes on esimene, kes toob Eestis turule päris ja tõelise mobiilse pangakaardi?