Mobiilside viimane sõna on Eestile kallis

 (13)
Üllar Jaaksoo
Üllar JaaksooETA FOTO

Reedeks peavad Eesti mobiilifirmad otsustama, kas nad soovivad osta uusima, kolmanda põlvkonna võrkude rajamise loa.

Selle miljarditesse küündiva hinna, Eesti väiksuse ja tehniliste raskuste tõttu ei pruugi uut süsteemi siin oodata hiilgav tulevik, kirjutab Postimees.

Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen ennustab kiiret internetiühendust pakkuva kolmanda põlvkonna (G3) mobiilsidele Eestis rasket tulevikku.

Tema leiab, et ainuüksi Tallinna selle väga kiiret internetiühendust võimaldava sidega varustamise kulude tagasiteenimine on äärmiselt vähetõenäoline, mis siis veel rääkida terve riigi hõlmamisest.

Praeguste GSM-võrkude rajamine läks näiteks Radiolinjale maksma umbes miljard krooni, EMT-le aga veel rohkem. 3G-võrkude hind tuleb kaks-kolm korda kõrgem.

Seppäneni arvutuste järgi tasuks vaid Tallinna katmine 3G-võrguga ära juhul, kui kõik linna kliendid hakkaksid tasuma praegusest kaks korda suuremaid arveid.

Seetõttu soovib Radiolinja ehitada teiste operaatoritega ühise 3G-võrgu, nii et Eestis olekski ainult üks 3G-pakkuja.

EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo ütles, et firma rajab oma klientidele kindlasti parima võrgu, kuid kas kellegagi koos või üksi, näitavad aeg ja läbirääkimised.

Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo (pildil) tunnistas, et peab ühise võrgu ehitamise ideed üsna mõistlikuks, sest see on odavam ja keskkonnasõbralikum.

“Kui näiteks lennukiga üle Eesti lennata, siis on näha, et me oleme terve riigi mastidega päris okkaliseks torkinud,” lausus ta. “Mina sellise täistorkimise fänn ei ole.”

Hoolimata pessimismist esitavad reedeks sideametile 3G-litsentsi saamise taotluse kõik kolm Eesti mobiilioperaatorit ning on nõus selle eest maksma 70 miljonit krooni.

Operaatorite murele, kas 3G nõutavad miljardid end ikka ära tasuvad, lisab kaalu asjaolu, et kõneteenused ei saa uues võrgus mitte mingil juhul kallimaks minna ja raha tuleb tagasi teenida andmeside arvel.