Viieteistkümne aasta pärast on mobiiltelefon isikut tõendav dokument, mikrofon, käerauad, uksevõti, autoalarm, pangakaart, make-up komplekt, raadio, projektor, mängukonsool, fotoaparaat, videokaamera, märkmik, kell, käsirelv, südamemonitor, lapsehoidja, taskulamp… Ühe sõnaga terviklik juhtimispult, et korraldada kasutaja igapäevast elu.

“Nokia ütleb juba tänaste telefonide kohta mobiilne multimeedia arvuti,” selgitab Martti Kork maailma suurima mobiiltelefonifirma Eesti esindusest. Kui kümmekond aastat tagasi oli mobiiltelefoni arendus suunatud eelkõige mõõtmete ja kaalu vähendamise suunas (näiteks Ericssoni väikseimaks mudeliks on siiani jäänud 2001. aastal välja antud T66), siis uue põlvkonna telefon on omalaadne digitaalne Swiss Army Knife. Kreekakeelsest “phone” (hääl, heli – toim.) tulnud nimi ei kajasta enam ammu selle tehnikavidina tõelist olemust.

Inimkäitumine juhib arengut

Paljude aastate peale ette nägemine on tänamatu töö. Päris kindlasti ei täitu kõik ennustused ja päris kindlasti juhtub midagi sellist, mida täna ettegi kujutada ei oska. EMT arendusjuht Tõnu Grünberg toetab 15 aasta kaugusest ajast rääkides pigem skeptikuid: “Seda, et lõpuks on ainult üks multiuniversaalne seade, mis kõigile meie ootustele vastab, ma ei usu.” Grünberg viitab siinjuures inimfaktorile, mobiiltelefonile kui moe-, trendi- ja ehteasjale, sotsiaalse identiteedi elemendile, mitte lihtsalt plasti ja tarkvara kombinatsioonile.

Minevik toob näiteid, kus tehnoloogiaarendajate ja tarbijate ettekujutus tulevikust kohe kuidagi ei klapi. Videotelefoni esimest mudelit esitles Ameerika telekomigigant AT&T juba 1964. aasta maailmanäitusel. Ulmefilmides rääkisid kõik tulevikuinimesed just videotelefoni abil. Tehnika on ammu-ammu olemas, ometi pole videotelefon senini massidesse murdnud, sest massid lihtsalt ei vaja seda. SMS-teenus sündis omal ajal mobiiliäri tähtsusetu kõrvalproduktina, täiesti prognoosimatult muutus aga tõeliseks hitiks ja omaette tööstusharuks. Lootuses ajaloo kordumisele tulid mobiiliarendajad välja multimeediasõnumitega (MMS). Tulemuseks aga fiasko.

Vahel võib arengu takistuseks olla ka mõttekramp, võimetus stampidest välja murda. 15 aastat tagasi tegeleti samuti teemaga, kuidas mobiiltelefoniga pilte teha või muusikat mängida. Insenerid joonistasid kavandeid, kuidas filmilinti mobiili sisse mahutada või kuskohast peaks telefoni seest välja sõitma muusika mängimiseks vajalik CD-plaadi sahtel…

Hingab arvutile kuklasse

Mõned arengud on juba täna täiesti kindlad. Mobiiltelefoni või mobiilse multimeedia arvuti (kui kasutada Nokia sõnastust) arvutusvõimsus jääb laptop-kompuutrist praegu maha umbes viis aastat. See vahemaa ületatakse kiiresti. Teiseks kõik, mida mobiiltelefon praegu teha suudab, muutub üha kiiremaks, paremaks ja kvaliteetsemaks. Väikeseks takistuseks interneti, videovaatamise ja mängimise puhul on mobiiltelefoni ekraan, selle suurus ja pildi kvaliteet. Väikeseks õnneks seetõttu, et tehnilised lahendused on tegelikult olemas, tuleb lihtsalt arendada.

Juba praegu võib ekraani kokku voltida nagu taskurätiku ning laua peale projitseeritavad klaviatuurid on samuti müügis. “Viie aasta pärast on levinud ka võimalus projitseerida telefonist pilt paberilehele või seinale,” ütleb Nokia esindaja Martti Kork uue põlvkonna mobiiliekraani kohta. Teenusepakkujat esindav EMT arendusjuht Tõnu Grünberg ennustab (konkreetseid tähtaegu küll lubamata), et ühel hetkel on mobiiltelefon pidevalt internetiga ühendatud ja tarbija maksab ainult fikseeritud kuutasu. Umbes nii nagu praegu lauaarvuti puhul. Grünbergi sõnul loob see uusi ärimudeleid ja tugevdab võimsaid internetibrände nagu Google. Ilmselt nõuab see ka telekomifirmadelt ajude ragistamist, kuidas tulevikus raha teenida. Kõik ülalkirjeldatud tehnikad ja võimalused on juba täna nähtavad, küsimus on ainult ajas ja rakendamise kiiruses.

Kogu mobiilinduse suurim arengupidur on hoopiski energiaprobleem. Kõik lisafunktsioonid, paremad ekraanid ja suurem arvutusvõimsus nõuavad rohkem energiat. Stephen Randall traadita interneti teenuseid arendavast firmast LocaModa ennustab, et mobiiltelefon liigub erinevatesse juppidesse: eraldi ekraan, eraldi klaviatuur, eraldi arvutuskeskus, eraldi kuular. Kõik see nõuab aga ka autonoomseid energiaallikaid. Kuidas energiat tekitada ja kuidas salvestada, see on kõige keerulisem küsimus. Ja erinevalt mobiiliekraani või arvutusvõimsuse arengust, pole energiaprobleemi osas läbimurdetehnoloogiat veel näha. Sülearvuti akut hakati kunagi arendama selleks, et Ameerika ärimees saaks seda arvutit kasutada lennusõidu ajal. 20 aastat hiljem pole standardid suurt muutunud.

Mobiiltelefoni verstapostid

•• 1981 – Saudi-Araabias avatakse (rootslaste ehitatud) maailma esimene NMT võrk.

•• 1983 – Motorola insener Martin Cooper esitleb maailma esimest kommertskasutuseks mõeldud mobiiltelefoni Motorola DynaTAC 8000X.

•• 1987 – Nokia esitleb oma esimest kaasaskantavat mobiiltelefoni Nokia Cityman.

•• 1995 – Nokia 2110, soomlaste läbimurdemudel suurte mobiilitootjate perre.

•• 1999 – Nokia 3210, esimene mobiiltelefon, mida reklaamiti noortele. Mobiil muutus ärimehe töövahendist kõigile mõeldud suhtlustehnikaks.

•• 2001 – Ericsson T66, maailma väikseim ja kergeim (59g) mobiiltelefon. Sealt edasi on keskmine telefon muutunud taas suuremaks ja raskemaks.

•• 2005 – Jaapan on esimene riik, kus uue põlvkonna standardit (3G) kasutab rohkem inimesi kui eelmise põlvkonna standardit (GSM).