Rahapesuskandaal sai alguse augustis, kui mittetulundusorganisatsioon Organized Crime and Corruption Reporting Project (Organiseeritud Kuritegevusest ja Korruptsioonist Teatamise Projekt – OCCRP) avaldas loo, milles kirjeldatakse, kuidas Venemaa kuritegelikud organisatsioonid ja poliitikud kasutasid aastatel 2010-2014 Moldova panku ümmarguselt 20 miljardi dollari pesemiseks. Vene raha lõplik sihtpunkt oli aga eelkõige Läti, vahendab portaal Eurasianet.

Et anda skeemile legaalne ilme, andis üle 20 Moldova kohtuniku väidetavalt välja üle 50 kohtumääruse laenugaranteerijatele terve rea fiktiivsete halbade laenude tagasimaksmiseks. Raha suunati eraomanduses olevast Moldinconbankist Läti Trasta Komercbankasse ehk Euroopa Liitu.

Moldova valitsus alustas teadetekohaselt oma juurdlust kohtunike rolli kohta rahapesuskeemis selle aasta veebruaris, ammu enne OCCRP algset raportit. Selle juurdluse kohta on aga väga vähe avalikkuse ette jõudnud.

Teadmata arv Moldova kohtunikke on tagasi astunud ning teised on väidetavalt uurimise all. Üks kohtutäitur on arreteeritud ja teisel on keelatud Moldovast lahkuda, teatas Moldova rahvusliku korruptsioonivastase keskuse rahapesu ennetamise ja selle vastu võitlemise teenistuse juht Vasile Şarco. Septembri lõpus teatas Şarco, et oli lähedal käsu andmisele 4-5 pankuri arreteerimiseks.

Alates maikuust on Moldova ülemkohtunik Mihai Poalelungi keeldunud ajakirjanikega rääkimast.

Korruptsioon arvatakse olevat Moldova kohtusüsteemis üldlevinud. Ametnikud kinnitavad, et on võtnud rahapesuskandaali tõttu oma kohustuseks õigussüsteemi reformimise.

Vastuseks kriitikale juurdluse aeglase tempo kohta viitavad ametnikud jätkuvalt Venemaa õiguskaitseorganite soovimatusele anda informatsiooni raha päritolu kohta ning vajadusele saada andmeid Euroopa Liidu riikidest.

Uuriva ajakirjanduse kollektiivi RISE Moldova reporter Ion Preaşca, kes töötas ka OCCRP loo kallal, usub, et mõned ametnikud püüavad skandaali tõsidust meelega vähendada. Ta väidab, et pestud 20 miljardit dollarit, mis ületab enam kui kahekordselt Moldova 2013. aasta sisemajanduse kogutoodangu, on vaid jäämäe tipp.

Mainitud Läti panga Trasta Komercbanka avalike suhete spetsialist Marina Lebedeva ütles Läti Delfile, et pangal ei ole õigust anda informatsiooni õiguskaitse- või järelevalveorganite tegevuse kohta, mis puudutab nende kliente. Ta tuletas meelde, et Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) kontrollib panka ja selle kliente pidevalt.

FKTK teatas, et rahapesuskeem on Läti võimude vaateväljas, kuid seadus ei luba komisjonil järelevalvetegevuse üksikasju kommenteerida.