„Soovisime mullu saada suurt investeeringut välismaalt, kuid meie hinnad ja töötajate palgasoovid pidavat olema liiga kõrged ning Eesti asemel investeeriti Hiinasse," nentis Paju märtsi alguses Tallinnas toimunud keskkonnaseminaride sarja avaseminaril.

Ta rõhutas, et riigi loodud keskkonnakasutuse reguleerimise vahendid mõjutavad otseselt ettevõtja majandustegevust ja seetõttu võiksid nõuded liikuda selles suunas, et Eesti muutuks välisinvestoritele põnevaks. Näiteks annaks keskkonda toetavatesse seadmetesse investeerimine keskkonnatasude osas soodustust.

„Ega meie maailm sellest puhtamaks ei muutu, kui kogu tootmise Hiina viime. Maakera on meile kõigile ühine, toimub saastamine ukse all või veidi eemal. Meie näeme rohelist energiat puhtana, aga reaalsuses on näiteks tuuleenergia tootmiseks vajaliku magneti valmistamiseks kulutatud 5,5 tonni toorainet ehk keskkonnasaaste on juba kusagil mujal tehtud,“ lisas Paju.

Paju sõnul mõjutavad ettevõtte tegevust eelkõige keskkonnatasude tõusust põhjustatud sekundaarsed mõjud. „2012. aastal investeeris 65 miljoni euro suuruse müügituluga Molycorp Silmet keskkonnaalasesse tegevusse 1,5 miljonit ning möödunud aastal umbes viis miljonit eurot,“ lisas Paju.

Näiteks pärsib erinevate keskkonna ja kemikaaliohutuse regulatsioonide rahaline surve ettevõtte toodete konkurentsivõimelisust ja keskkonnaga seonduvate nn kohustuslike investeeringute maht on nii suur, et omanikel kaob huvi investeerida ettevõtte arendusse. "Samuti võib keskkonnatasude tõusmisest tulenevate muutuste jadas tekkida olukord, kus osade tooterühmade tootmine tuleb lõpetada, ning tasude mõju tõttu tehtavate tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine pigem halvendab kui parandab ettevõtte praegust toodete kvaliteeti ega vii tehnoloogiat uuele tasemele,“ selgitas Paju.

Molycorp Silmet AS on Eesti keemiatööstuse eestvedaja, mis toodab haruldasi muldmetalle.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ avaseminar toimus märtsi alguses keskkonnaministeeriumis. Avaseminaril arutleti põhiteemana, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.