Mõnes maaliinide bussis sõidad kui pommi otsas

 (10)
Mõnes maaliinide bussis sõidad kui pommi otsas
----

Karm konkurents toob liinile eluohtlikud bussid ja peletab bussi-juhid välismaale.

Ülevaatusel sõidukõlbmatuks tunnistatud bussid sõidavad vale numbriga regulaarselt  mõnel maaliinil.

Eelmisel nädalal algatas Jõhvi politseiosakond uurimise seoses maakonnaliinidel sõitvate OÜ Ekspress-Auto L ülevaatuseta bussidega, millele olid kinnitatud valed numbrimärgid. Paar nädalat tagasi trahviti sama süüdistuse alusel AS-i Harjumaa Liinid bussijuhti Ivarit, kes enda sõnul polnud ise numbrite vahetusest teadlik. “Busside kütusepaagid on salakütusega sõitmise tõttu läbi roostetanud,” lisab kõige tipuks alles hiljuti Soome tööle suundunud bussijuht Rein (nimi muudetud). Mehe sõnul ajendas teda peale palgasumma põhjanaabreid sõidutama tööandjate teistmoodi suhtumine – kodumaal peab bussijuht vastutama ka bussi remondi ja pesemise eest, võõrsil on ülesandeks vaid sõitmine.

Väidetavalt remonditakse Eestis busse korrapäraselt vaid vähestes ettevõtetes ning bussijuhid peavad seda sageli piletite müügist saadud summade eest ise tegema. Et aga piletitulu moodustab suure osa nende sissetulekust, ei ole paljudel bussijuhtidel huvi busse tehniliselt korras hoida. Nii näiteks üritatakse parandada purunenud osi, selle asemel et need uute vastu välja vahetada. Maaliinide bussid on sõidus maksimaalse graafikuga ning neid ei saa vajaduse korral teiste samaväärsetega asendada. Riiklik dotatsioon jookseb aga bussijuhtide sõnul ettevõtte juhatuse kätte ning teenuse kvaliteedi parandamisse investeeritakse võimalikult vähe.

Seotud lood:

Kohalikud bussijuhid on järjest enam hakanud kaaluma võimalusi võtta vastu pakutud töö Soomes ning lõpuks viia sinna ka oma pered. “Mina töötuks jäämist ei karda, alati on võimalus üle lahe minna,” oli Virumaa bussijuht Jaak oma tuleviku pärast muretu. Eesti bussifirmadki otsivad eri kanalite kaudu pidevalt uusi juhte, kuulutusi on ainuüksi internetiski kümneid. Näiteks Harjumaal sadu kordi sõite ära jätnud Atko Grupp kutsub tööle kogemustega mehi, uuelt bussijuhilt eeldatakse valmidust tagada busside tehniline korrashoid ning pakutakse teenistust FIE-na.

Mõttetud riigihanked

Ühe käe sõrmedel pole võimalik lugeda üles kordi, mil maavalitsustes korraldatud liinikonkursid mööduksid ilma skandaalideta. Märtsis Lääne-Virumaal lõppfaasi jõudnud riigihanke tulemused on vaidlustanud MRP Linna Liinid ja GoBus, Harjumaal võitleb Atko Grupi ettevõte MTG riigihanke tingimuste vastu.

Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson nimetas riigihangete praegusel kujul korraldamist mõttetuks: “Bussifirma põhi-mõte on liinide veo õiguse saamiseks võimalikult madala dotatsiooni küsimine ja hiljem panna maavalitsus fakti ette, et sellise hinnaga vedada polegi võimalik.”

Nii bussijuhid kui ka bussifirmade esindajad kinnitavad, et praegu toimiv korraldus meenutab farssi. Peterson võtab toimuva kokku sõnadega: “Praegune ühistranspordisüsteem lonkab Eestis mõlemat jalga.” Liiniveo- hangetel seatakse pakkumise edukuse peamiseks kriteeriumiks majanduslik kasu ning kõige rohkem kolmandiku osas antakse väärtuspunkte pakutud busside vanuse põhjal. Nii saab tõenäolisemalt võidu vähem dotatsiooni küsinud 15-aastaste bussidega ettevõte kui see, kes küsis rohkem toetust ja oleks liinile toonud uued bussid.

Ühe riigihanke lugu

•• Järvamaa ühistranspordikeskus (JÜTK) korraldas 2006. aasta alguses avaliku liiniveo riigihanke Järva maakonna bussiliinidel.

•• Riigihankel tunnistati kahes liinigrupis parimaks Atko Liinide pakkumine ning sooviti sõlmida leping.

•• Atko Liinid loobus lepingu sõlmimisest ning selle asemel sõlmiti leping Atko Transiga, kes riigihankel teiseks jäänuna soovis kilomeetrilt 80 senti suuremat dotatsiooni.

•• Mõlemat firmat haldav

Arvo Sarapuu teenis selle tehinguga vahelt 320 000 krooni aastas.

•• Sama summa kaotas JÜTK, kes pidi kaaluma seetõttu bussipiletite hinna tõstmist.