Monopoolne riigifirma Elering teenis kopsaka kasumi

 (18)
Taavi Veskimägi
Eleringi juht Taavi VeskimägiFoto: Madis Veltman

Eleringi äritulud ulatusid selle aasta esimesel poolel 85,1 miljoni euroni, ärikasum 29,9 miljoni euroni ja puhaskasum 22 miljoni euroni, teatas ettevõte.

Eleringi puhaskasumit mõjutas lisaks arbitraaživaidlusest laekunud summale ka sellel aastal makstavate dividendide tulumaks summas 6,8 miljonit eurot.

Ärituludele ja kasumlikkusele avaldas positiivset mõju esimeses kvartalis arbitraaživaidlusest laekunud 10,9 miljonit eurot ning kasvanud tulud elektri transiidist. Samas langes soojade ilmade tõttu nii elektri kui gaasi tarbimine, mis mõjutas tulusid elektri ja gaasi ülekandest. Sellest hoolimata kasvasid Eleringi äritulud esimesel poolaastal kokku 19 protsenti.

Eleringi ärikulud kasvasid võrreldes 2018. aasta kuue kuuga 3,1 protsendi võrra 55,1 miljoni euroni. Enim ehk 1,4 miljoni euro võrra kasvasid energiaturgudega seotud kulud. Kuna aasta alguses jätkus elektri börsihinna tõus, suurenesid kulud võrgukadude ostule üheksa protsenti.

2018. aasta lõpus toimunud inventuuri tulemusena vaatas Elering üle olemasolevate varade eluead ning võttis arvele uusi põhivarasid, mis tingis selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kulumi kasvu kuue protsendi võrra.

Eleringi esimese poolaasta finantskulud vähenesid aasta varasemaga võrreldes 4,8 miljoni euro võrra 1,1 miljoni euroni, mis tulenes 2018. aastal edukalt läbiviidud eurovõlakirjade refinantseerimisest.

Seotud lood:

Eleringi varade maht oli juuni lõpus 1,02 miljardit eurot ja põhivara oli 879,0 miljonit eurot. Põhivara maht on aastaga kasvanud 94,6 miljoni euro võrra. Ettevõtte omakapital ulatus poolaasta seisuga 377,5 miljoni euroni ning laenude maht 348,4 miljoni euroni.

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus.