Mööblifirma töötajad loovutasid 10% oma palgast

Töökoha säilimise nimel olid poolsada töötajat nõus senisest vähem palka saama.

 “Variant oli kõik töötajad ära koondada ja ettevõte kinni panna või siis minna kokkuleppele palga vähendamise osas,” ütles Harjumaal asuva 50 töötajaga mööbliettevõtte omanik Juho Toomik. Algul räägiti 15-protsendisest palkade vähendamisest, kuid kuu jooksul korraldati töö ümber ning olukord läks lahedamaks. Töötajatega lepiti kokku, et põhitariife kärbitakse 10 protsenti, kuid kui kuuplaan on täidetud, maksab firma sama kümnendiku palgast tulemustasuna ikkagi välja. Kuuplaani täitmine tähendab püsikulude katmist ning minimaalset kasumit.

“Kui mingit rasvakihti enam pole, siis aitab palkade vähendamine ettevõttel halba kuud üle elada,” rääkis Toomik.

Viis-kuus inimest eelistas palkade vähendamisele koondamist. Nemad peab ettevõte omal kulul koondama. Töötukassast abi pole, sest kollektiivseid koondamisi saab 22–99 töötajaga ettevõttes teha alates 10 töötajast.

“See tähendab, et ühel juhul on töötajatest vaja koondada 50 protsenti, teisel juhul ainult kümme protsenti. Need on liiga suured erinevused eri suurusega ettevõtete vahel,” tõdes Toomik.

Ettevõtja sõnul on pooleteise aasta jooksul mööblitööstusest käinud üle mitu lainet: “Esiteks tooraine hinna kallinemine ja palkade meeletu tõus. Järellainetusena tuli tellimuste vähenemine, mis oli tingitud hinnatõusust.”

Sulgemine on kallis

Veel eelmise aasta oktoobris läks ettevõte raskest seisust hoolimata palgaralliga kaasa.  “Oktoobrikuus tõstsime inimestel palka, aga see oli viga, tegelikult oleks võinud neil minna lasta,” märkis Toomik.

Esimest korda ettevõtte kinnipanekuga silmitsi seisnud Toomik tõdes, et “ettevõtte sulgemine on väga kallis lõbu”. Kõigi töötajate koondamine oleks andnud ettevõttele sisuliselt kabelimatsu. Ettevõttel oleks tulnud välja käia 900 000 krooni, teist sama palju oleks lisanud töötukassa.

“Isegi kui turusituatsioon on halb, siis ettevõtte pooleks aastaks seismapanek, konserveerimine on meie palgaseaduste tõttu üle jõu käiv ülesanne,” nentis ettevõtja.

Tagantjärele teeks Toomik parandusi ka töötajatega sõlmitud töölepingutesse. “Praegu ma näen järjest enam, kui oluline on paindlik töölepinguseadus,” sõnas ettevõtja. “Mulle on selgunud viimasel ajal, et need seadused, mida mul just vaja on, on väga halvasti koostatud.”

Paari kuu jooksul on oma toodangut täielikult eksportiva mööbliettevõtte seis läinud paremaks ning seni on kokkulepitud tulemuspalk ka välja makstud. Kuid tulevik on endiselt tume. “See on võib-olla väike elavnemine enne järgmist auku, mitte keegi ei oska prognoosida,” märkis Toomik.