Mööblikontserni Tarmeko juht kirjutas kevadel Äripäevas, kuidas ta oleks nõus rohkem makse maksma, kui raha läheks sinna, kuhu ta mõeldud on.

Hiljuti Ärilehega vesteldes selgitas Nigul, et kõige lihtsam näide on, kui valimiste eel lubatakse näiteks lasteaedade töötajatel palka tõsta – kõigile antakse terve rida lubadusi – ja lubajad saavad volikogus võimule.

"Millised otsused tehakse kõigepealt? Lubajad tõstavad kõigepealt iseendal palka, mida nad ju ei lubanud, pealegi oluliselt rohkem, kui lasteaia pedagoogidel!" kirjeldas mööblitööstur, kes detsembri alguses lahkus Tartu linnavolikogust üsna sarnasel põhjusel.

Nimelt ei tahtnud Nigul olla osaline linna 2019. aasta eelarve kinnitamisel, kus oli muuhulgas ette nähtud oluline palgatõus ka linnavalitsuse ametnikele. Selliseid juhtumeid on ettevõtja sõnul aga teisigi.

"Kui vaatate neid suuri erastamistehinguid, mis on Eestis kunagiste riiklike infrastruktuuriettevõtetega tehtud – millest kõik probleemid nendega alguse said? Kes erastamislepinguid riigi poolt tegid ja kes on tulemusena saanud rikkaks? Ütleme nii, et Eesti ole nii vähe korrumpeerunud maa, kui meile meeldib arvata," nentis Tarmeko juht.

Seda, mida Nigul arvab täna Eestis toimuvatest majandus- ja ühiskonnaprotsessidest, tantsust tselluloositehase ja metsade lagedaks raiumisest, loe lähemalt lõppeva nädala alguses avaldatud pikast Ärilehe intervjuust.