Kui kohe pärast Eesti EL-i astumist maksis suhkrukilo poodides ligi 18 krooni, siis nüüd on see paar-kolm krooni madalam.

“Alles nüüd hakkavad müügimahud taas tõusma selle tasemeni, mis nad olid enne Euroopa Liitu astumise referendumit 2003. aastal,” ütles suhkruimpordifirma Antomin müügijuht Kalle Jaarman euroliidu-eelset ostupaanikat ning liitu astumise järgset turuvaikust kommenteerides. Mullu maist kallines suhkur enam kui kaks korda.

Traditsiooniliselt ostavad eestlased suvel suhkrut rohkem hoidiste tegemiseks. See kasvatab müügi talvekuudega võrreldes ligi kahekordseks. “Tänavune müügihooaeg pole alanud, kuid karta on, et need, kes mullu kottide viisi varusid, ei osta tänavu üldse. Neil on see kott lihtsalt juba olemas,” ütles Jaarman. “Moosikeetjate” leibkondade osakaal kõikidest Eesti leibkondadest on tema sõnul koguni 50-60 protsenti.

Jätkuvalt ostavad suhkrut need, kes ei hoia seda kodus rohkem kui paar kilo korraga – kohvi ja küpsetiste tarvis.

Kui enne Eesti astumist EL-i teenisid Jaarmani sõnul kaupmehed suhkru müügilt 30 protsenti, siis nüüd on kasumimarginaal kahanenud n-ö Soome tasemele ehk ligi viiele protsendile.

Maksab peale

Kuigi Jaarmani sõnul võib heaks suhkru jaehinnaks hetkel nimetada 14.90 kr/kg, müüdi eile Rimi marketites pakitud suhkrut 8,90 kr/kg. “Sisuliselt maksame peale,” tunnistas Rimi hüpermarketite juht Riho Maurer. Tema sõnul on tegemist kampaaniahinnaga.

Maureri sõnul ei ole suhkrumüügis tagasilööke pärast EL-i astumist näha olnud. “Suurem hulk inimesi erilisi koguseid endale koju ikka ei tassinud.”

Antomini hinnangul võib suhkru hind langeda 2006. aasta lõpus – siis pääseb Brasiilia odav suhkur Euroopa turule.