Mootorikütused jäävad biolisandita: bensiini hinda tõstev segamiskohustus võeti eelnõust välja

 (27)
Uudist täiendatakse!
Neste tankla Helsingis
Neste tankla HelsingisFoto: Tanel Meos

Tänasel riigikogu majanduskomisjoni istungil võeti vastu otsus jätta vedelkütuse seadusest välja palju vastakaid arvamusi tekitanud ELi nõue lisada mootorikütustesse biokütust.

„Eelnõu algataja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul ja majanduskomisjoni konsensuslikul nõusolekul võetakse välja need punktid, mis nägid ette kohustuslikus korras biokütuste lisamise kütustesse,“ kinnitas majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

„Kuivõrd kütuste segamise osas olid üleval mitmed küsitavused, samuti on Euroopa Liit muutmas oma kliimapoliitika lähenemisnurka, mis tähendab rohkem paindlikkust liikmesriikidele, siis peeti hetkel targemaks mitte kiirustada,“ lisas Aas.

„Tore, et tuldi mõistusele ja ebarealistlikud ettepanekud tagasi võeti,“ kommenteeris otsust majanduskomisjoni liige Siim Kiisler.

MKM-i selgitusel on muudatus on ajendatud eelmise aasta oktoobris toimunud Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikat käsitlenud Euroopa Ülemkogu otsustest. Nende otsustega muudeti põhimõtteid, kuidas EL vähendab CO2 heitmeid aastani 2030.

Seotud lood:

„Varem jõus olnud sektorite kaupa püstitatud eesmärkide - taastuvenergia osakaal lõpptarbimises, taastuvenergia osakaal transpordis kasutatud energias, energiatõhususe kasv, CO2 heitkogused - asemel keskendutakse ühele sihile, milleks on CO2 heitkoguste vähendamine,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

Ta selgitas, et riigikogule esitatud vedelkütuse seaduse muutmise ettepaneku aluseks oli EL-i eesmärk taastuvenergia osakaalu kohta transpordis kasutatud energias, mis peab olema 10% aastaks 2020.

„Kuigi muudatuse vajadus ei kao ära - taastuvenergia direktiivi järgi tuleb meil transpordisektoris biokütused kasutusele võtta, on hetkel mõistlikum aeg maha võtta ja vaadata, milliseid lihtsustusi saaksime kohustuse täitmisel rakendada,“ ütles Ruuda.

Eelnõu vastutav menetleja riigikogus Jaan Õunapuu kinnitas Ärilehele, et vähemalt paariks aastaks on biokütuste lisamine päevakorrast maas.

Esialgse eelnõu järgi oleks biokütuse tarbimisse lubamise kohustus tekkinud aastal 2016 ja eelnõu nägi ette, et alates 2016. aastast oleks kõikides mootorikütustes biokütuse osakaal vähemalt 5 protsenti ja aastaks 2020 vähemalt 10 protsenti. Biokütuse tarbimisse lubamise kohustus oleks olnud kõigil kütusemüüjatel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nentis, et euronormidest ja Eesti taastuvenergia tegevuskavast tulenev seadusemuudatus oleks kaasa toonud kütuste hinnatõusu. Muuhulgas oleks biokütuse lisamise nõue tähendanud täiendavaid kulutusi ka tankimiskohtadele ja tarneahelate kohandamisele.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuhi Arno Sillat ütles eelmise aasta oktoobris, et AMTEL teeb koos Eesti Õliliiduga ettepaneku seadusemuudatus edasi lükata. Üheks põhjuseks see, et Eesti autopark ei elaks euronorme lihtsalt üle ja läheks nii eraisikute kui ka ettevõtjate kalliks maksma.

„Eesti autopark on niivõrd vana ja amortiseerunud, et suurele osale autodest on see muudatus sobimatu - vanemate bensiiniautode mootorile ei ole biokütus ehk konkreetsemalt bioetanool sugugi tervislik. See tekitab roostet ja kõrvaltoimeid võib olla teisigi. Viis protsenti biolisandit oleks vanematele autodele ehk söödav, aga ega see hästi ei mõju. Uute autode puhul on biokütuse lisamisega juba arvestatud,“ selgitas Sillat sügisel.