"Eesti jaehindade tõus on täiel määral põhjustatud seniolematult kõrgetest hindadest maailmaturul," ütles Moppel.

Naftaturud ja laiemalt võttes kogu toorainesektor on kogu maailmas teinud läbi väga tugeva tõusu.

"Peapõhjusena nähakse siin USA dollari nõrkust, mis omakorda on põhjustatud Ameerika halvenenud majandusseisust," selgitas Moppel. "USA dollari nõrgenedes on finantsinvestorid suunanud oma vahendid valuutaturgudelt toorainete tulevikutehingutesse, eelkõige nafta ja väärismetallide futuuridesse. Naftaturu fundamentaalnäitajate põhjal nõustuvad peaaegu kõik analüütikud OPECi väidetega, et turul on toornaftat piisavas koguses, tarned toimivad stabiilselt ja laovarud on heal tasemel. Seega ei ole hinnatõus seletatav mitte niivõrd nafta nõudluse ja pakkumise vahekorraga, vaid pigem finantsturgudel toimuvaga."

Europarlament otsustas üleeile diislikütuse miinimummaksumäära ühtlustada praegu kõrgema bensiini miinimummaksumääraga.

"Europarlamendi otsus tänaseid hindu ei mõjuta, sellel võib olla turgudele pikaajalisem mõju tulevikus," ütles Moppel.
Mis saab edasi?

"Täna on nafta hind hetkeks stabiliseerunud tasemel 110 dollarit barreli eest. Turud ootavad tänaõhtuseid raporteid USA veebruarikuise inflatsioonitaseme ja tarbijate kindlustunde kohta, kust loodetakse vastuseid küsimustele, kui heaks hinnata USA majanduse hetkeseisu ja milliseid järeldusi teha dollari kursi ning nafta tarbimise kasvu või pidurdumise osas," rääkis Moppel.

Statoili tanklates maksab bensiin EURO 16.55 krooni liiter, bensiin 95 EURO Ultima 16.80, bensiin 98 17.05 ning diislikütus 18.35 krooni liiter. Automaatjaamades müüdavate kütuste hinnad on 25 sendi võrra odavamad.

Nestes maksab bensiin 95 liitri kohta 16.30 krooni, bensiin 98 16.80 krooni ning diislikütus 18.10 krooni liiter.