Mormoonid ? endiselt tõrjutud, kuid aina mõjukamad


Seriaaliga ?Sopranod? kuulsust kogunud telekanal HBO tuli aasta algul välja uue telesarjaga ?Big love?, mille peategelaseks on kolme naist pidav mormooni lahkusuline.

Mitmenaisepidamine ongi tavaliselt esimene, mis mormoonidega seoses meenub. Kuigi Viimse Aja Pühade Jeesus Kristuse kirik on polügaamia koormat püüdnud endalt raputada juba 116 aastat, heites oma rüpest välja kõik sellega tegelejad, ei ole teda vähemalt mainekujunduslikult seni edu saatnud (vt kõrvallugu).

Legendaarne Yale?i kirjandusteadlane Harold Bloom väidab, et ?mormoonid, nagu varem juudid, on religioon, millest sai rahvus?. Suurele osale eestlastest on tuttavad seljakottidega tumedates riietes tütarlapsed ja lipsustatud noormehed, kellel rinnas valge kirjaga must nimesilt. Sellised näevad välja mormooni misjonärid kõikjal maailmas.

Kiriku keskus asub USA Utah? osariigis, mille elanikest on 70% mormoonid. Kokku on mormoone üle 12 miljoni, neist 5,6 miljonit USA-s, kus see on üks kiiremini kasvavaid usundeid. Viimase kolme kümnendi vältel on mormoonide arv USA-s väljaspool Utah?d kolmekordistunud. Kui praegune kasvutempo jätkub, mõõdetakse sajandi lõpuks mormoonide arvu sadade miljonitega ja usundist saab esimene uus maailmareligioon pärast islami teket.

Eestis on mormoone praegu kaheksasaja ringis, siia jõudis usund 1989. aastal. Kogudused on Tallinnas, Tartus ja Narvas. Seni ainuke kogudusehoone paikneb Tallinnas, teist ehitatakse Tartusse. Kogudusehoones viiakse läbi jumalateenistusi ning ristimisi ja teisi lihtsamaid talitusi. Laulatused ja matusetalitused aga toimuvad templites, mida on üle maailma 120 ringis. Eestile lähim saab olema Helsingi tempel, mida praegu ehitatakse.

Osa tulust kirikule

Mormoonid ei joo alkoholi, teed ega kohvi, ei suitseta ega mängi hasartmänge. Kiriku liikmed peaks maksma kümnendiku oma tuludest kirikumaksuks. Ligi kaks kolmandikku teebki seda, mis annab suurema osa kiriku kuue miljardi dollarini ulatuvast aastatulust. Kirikule kuulub hulgaliselt ettevõtteid ? farme, vabrikuid, supermarketite kett. Seejuures on huvitav, et algselt oli mormoonide elukorraldus peaaegu kommunistlik.

Ka töötavad usklikud kuni 40 tundi nädalas kiriku heaks, tänu millele on kirikul eeskujulik sotsiaalhoolekandesüsteem. Näiteks maailma suurima majutuskontserni Marriott International juht Bill Marriott pühendab kiriklikule tegevusele 15-20 tundi nädalas ning on isegi laulatustseremooniaid läbi viinud.

Kiriku juhtorganiteks on esimene presidentuur, mille moodustab 95-aastane president Gordon B. Hinckley koos kahe nõunikuga ja tosinaliikmeline vanemate kogu, Kaheteistkümne apostli kvoorum. Viimasel ajal enim kõneainet pakkunud mormooni ärimees on kolm odavlennufirmat loonud keskendumisraskuste alla kannatav David Neeleman, kes juhib nüüd JetBlue?d, mille stardikapitaliks kogus ta 1998. aastal teiste seas George Soroselt kokku 130 miljonit dollarit (maailmarekord).

JetBlue on oma eripäraste tavadega (kõiki reisijaid tervitatakse lennukisse saabumisel embusega) saanud mitme raamatu ja uurimuse teemaks. Viiendal sünnipäeval oli 71 lennukiga firma turuväärtuseks kaks miljardit dollarit ? poole miljardi võrra enam kui tuhande tiivulise masinaga American Airlinesil. Möödunud aastal olid USA lennufirmadest kasumlikud vaid JetBlue koos oma eeskuju Southwest Airlinesiga.

Suund poliitikasse

Viimasel ajal hakkab mormoone aina enam ka poliitikataevasse tõusma. Kui 2000. aastal jäi Utah? vabariikliku senaatori Orrin Hatchi kampaania George W. Bushi aururulli alla, siis 2008. aastal peetakse üheks tõenäolisemaks vabariiklasest kandidaadiks Massachusettsi kuberneri Mitt Romneyt. Ta on üle pooleteise sajandi eest Utah?sse asunud 148 algupärase mormooni väljarändaja sekka kuulunud Miles Park Romney järeltulija. Presidendiks kandideeris 1967. aastal ka tema isa, Missouri kuberner George Romney, kelle kampaania aga sedavõrd üle kivide-kändude kulges, et ta juba enne New Hampshire?i vabariiklikke eelvalimisi loobuma pidi.

Paljud peavad USA-s siiski mormoone äärmuslikuks usulahuks ? seoses Hatchi kampaaniaga korraldati 1999. aastal küsitlus, millest selgus, et 17% vastanuist ei hääletaks mormoonist presidendikandidaadi poolt. Paljud, iseäranis vabariiklikus parteis mõjukad evangeelsed kristlased, ei loe mormoone üldse ristirahva sekka. Kristus on mormoonidel küll olulisel kohal, samas õpetavad nad aga näiteks, et jumalal on lihalik keha. Ka surmajärgne elu ei seisne mormoonidel mitte elus jumala kõrval paradiisis, vaid pigem hinge lähenemises jumalikule seisundile.

Mormoonid põgenesid tagakiusamise eest läände

?? Mormooni kiriku asutas 1830. aastal New Yorgi osariigis Joseph Smith, öeldes oma järgijatele, et talle ilmutas end ingel, kes andis talle kuldtahvlitel Mormoni raamatu, mille ta pärast selle vanaegiptuse keelest tõlkimist tagasi andis.

?? Mormoni raamatu järgi olevat israeliidid saabunud 600 aastat enne Kristuse sündi Ameerika mandrile, kuid lõhenesid kaheks võistlevaks hõimuks ? nefiitideks ja lamaniitideks. Nefiidid olid puhtad (1981. aastani kasutati sõna ?valged?) ja neid juhtis Mormon. Lamaniidid kummardasid iidoleid ja olid ka muidu halvad, saades endale kaela ?musta needuse?, mis muutis nende naha tumedaks. Lamaniidid hävitasid lõpuks nefiidid ära.

?? Esialgu oli kirik ka lisaks mitmenaisepidamise lubamisele võrdlemisi revolutsiooniline. Liikmed pidid kirikule loovutama kogu oma vara ja muutusid ise vaid selle haldajateks. New Yorgi osariigist olid mormoonid peagi sunnitud lahkuma, esialgu loodi kommuunid Missouris ja Ohios, kust aga kirik 1839. aastal Illinoisi kolima pidi.

?? 1844. aastal teatas Joseph Smith USA presidendiks kandideerimisest, kuid ta tapeti mormoonidevastase rahvahulga poolt sama aasta juunis. Mormoonid põgenesid kolm aastat hiljem tagakiusamise eest oma uue juhi Brigham Youngi juhtimisel praeguse Utah? alale, kus asutasid Salt Lake City.

?? Pärast osariigistaatuse taotluse tagasilükkamist USA keskvalitsuse poolt loodi Utah föderaalterritoorium. 1896. aastal võeti Utah vastu USA osariigiks.

Mitmenaisepidamine elab edasi

?? Polügaamia ei kuulunud algupärase Mormoni raamatu ettekirjutuste hulka. Kiriku asutaja Joseph Smith võttis aga 1833. aastal endale teise naise. Oma surmani jäänud kümnendi jooksul abiellus ta veel 31 naisega. Mitmenaisepidamine kehtis mormoonide seas veel 1890. aastani, mil kirik avaldas seda keelava manifesti.

?? Esialgu suhtus mormoonide peavool üpris sallivalt neisse kiriku liikmetesse, kes vanu kombeid järgides ühe naisega piirduda ei soovinud, aastate möödudes muutus aga polügaamia ainult põhikirikust lahku löönud mormooni fundamentalistide tavaks.

?? USA lääneosariikide äärealadel, Kanadas ja Mehhikos elutseb polügaamsetes kogukondades eri andmetel 20 000 ? 60 000 end ?õigeks? mormooniks pidavat inimest.

?? Enamik neist ei tunnista riigivõimu, mis aga pahatihti ei takista neil valitsuselt üksihooldajaema toetust nõutamast (enamik nende naisi on ju võimude silmis vallalised).

?? Ka tõenäolise vabariikliku presidendikandidaadi Mitt Romney isa George, kes istus kolm ametiaega Missouri kuberneri toolil, oli sündinud Mehhikos polügaamses mormooni koloonias.