Nende juhtumite erinevuse põhjus peitub ühes kindlas ajahetkes. SEB juhatuse esimees Johan Torgeby kinnitusel tegid nemad oma selge valiku 2006. aastal. See oli aeg, mil SEB võttis käsile mitteresidentide rahavoogude uurimise, millest nüüd on kujunenud rahapesuskandaali kese. Torgeby kinnitusel langetas SEB sellised valikud just suuresti tänu Venemaa surnud keskpankurile.

Nimelt sai SEB hoiatuse Eestit külastanud Venemaa keskpanga asejuhilt Andrei Kozlovilt. Kozlov ütles selgelt välja, et rahapesijad kasutavad Balti regiooni musta raha liigutamise kanalina. Endise Nõukogude Liidu oligarhid ning ka kurjategijad saatsid just neid kanaleid pidi küsitava päritoluga rahalaevu läänemaailma. Kui raha oli läände jõudnud, siis paigutati see luksuskinnisvarasse, jahtidesse, karusnahkadesse ning isegi erakoolide õppemaksudesse.

„Kolm päeva pärast Kozlovi külaskäiku alustasime koostööd politseiga,“ tõdes Torgeby.

Veidi aega pärast Eestis käiku lasti Kozlov maha.

Torgeby kinnitusel oli just Kozlovi hoiatus väga oluline sündmus. Sest just see vallandas tegevused, mida tänapäeva moodsas keeles nimetatakse rahapesuga seotud riskide maandamiseks.