Mõttetu raiskamine: euroraha tõi prügimajanduses ehitusbuumi, prügilad seisavad aga tühjalt

Viimastel aastatel on omavalitsused euroraha toel püstitanud mitmeid jäätmejaamu üle Eesti, kuid neid ei kasutata. Prügifirmade esindajad nimetavad neid mõttetuteks rajatisteks, kirjutab Äripäev.

Selliseid investeeringuid on tehtud üle Eesti ja need ei jää üldse mitte kümnendi taha. Kümmekond aastat tagasi rajatud Rapla jäätmejaam on üks esimesi, mis Keskonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu tuleva euroraha abil Eestis valmis. See pole sugugi ainus. Nii näiteks valmisid 2009. aastal jäätmejaamad nii Saaremaal kui ka Hiiumaal, 2011. aastal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Kui ühelt poolt peaks kõva euroraha toel püsti pandud jäätmejaamu hindama puhtalt majandusliku loogika alusel, siis tegelikult jooksevad nendesse kokku Eesti prügimajandust hetkel iseloomustavad jooned. Omavalitsused süüdistavad prügifirmasid ja osasid poliitikuid oma käe järgi seaduste
tegemises, need omakorda omavalitsusi soovis vaba turgu solkida.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.