"Minul suurt kahtlust ei ole, et see süsteem tööle hakkab, sest need andmed, mida me vajame, on ettevõtete raamatupidamises täna olemas ja meie peame lihtsalt looma analüütilise tarkvara ja algoritmi lahenduse, mis neid andmeid suudab sealt mõistlikult võrrelda. Töö protsessi mõistes see kindlasti väga keerukas ei ole," ütles MTA peadirektor Marek Helm eile rahandusministeeriumis toimunud eelnõu tutvustusel.

"Me oleme selle süsteemi lahenduse nimel juba pool aastat tööd teinud ja meil on olemas tehniline spetsifikatsioon, mille alusel saame programmeerimist alustada, kui seadus vastu võetakse," rääkis Helm.

Loomulikult võib tekkida teatavaid käivitustõrkeid, lausus MTA tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. "Me oleme ise väga lootusrikkad ja usume väga tõsiselt sellesse muudatusse, aga kindlasti ei arva, et esimesel päeval, kui uus süsteem tööle hakkab, läheb kõik nagu kellavärk," lisas ta.

Helmi sõnul on MTA-l ameti IT-partnerite kinnitus, et süsteem arendatakse välja poole aastaga. "Ega me muidu ei julgeks seda tähtaega rahandusministeeriumile välja käia," sõnas ta.

Käibemaksuseaduse muudatus mõjutab umbes 45 000 ettevõtet, mis on käibemaksu kohuslased ja neist ainult osa hakkavad arvete kohta andmeid esitama. MTA hinnangul hakatakse ametile edastama informatsiooni 62-65 miljonit arve kohta aastas.

Kolmapäeval avalikustas rahandusministeerium uuendatud käibemaksuseaduse muudatuse, millega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisas deklareerimiskohustuse enam kui 1000 euro suurustele arveldustele; muudetud eelnõu suuri sisulisi muudatusi ei too, valdavalt on lisatud selle seletuskirja selgitusi ja põhjendusi - varem neljale leheküljele mahtunud seletuskiri on nüüd 88 lehekülge pikk.