MTA ja RM vastus Ärilehele: me ei näe vajadust deklaratsioonide parandamise piirangut analüüsida
Ärileht saatis maksu-ja tolliametile ning rahandusministeeriumile päringu küsimusega, kas nad näevad vajadust analüüsida parandusdeklaratsioonide kolme aastast piirangut, mille seaduslikkuse seadis seoses pärandvara müügilt saadud tulu maksustamisega kahtluse alla advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid vandeadvokaat Martin Kruus.
Ärileht küsis, kas advokaadi argumentatsiooni analüüsiti, mis argumentidega ja kuidas amet ja ministeerium selle ümber lükkavad ning kas advokaat eksis ja kui, siis millega? Samuti päris Ärileht, kas tulenevalt kriitikast on oodata mingeid muutusi.
Avaldame MTA ja rahandusministeeriumi ühisvastuse muutmata kujul.
„Tulumaksuseadus deklaratsiooni parandamisega seonduvat ei reguleeri, seega tuleb deklaratsiooni parandamisega siin lähtuda maksukorralduse seaduses sätestatust. Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse. Maksuhaldurile suuremas summas tehtud makse tagasisaamiseks tuleb maksumaksjal esitada parandatud deklaratsioon.
Maksu- ja tolliamet ja rahandusministeerium on seisukohal, et parandusdeklaratsioone saab maksukohustuslane esitada kuni 3 aasta jooksul. See tuleneb maksukorralduse seaduse § 89 lg 1 ja § 98 lg 1 sätestatu koosmõjust, mille kohaselt tuleb maksustamise asjaolude muutumisel maksukohustuslasel esitada maksuhaldurile parandusdeklaratsioon. Parandusdeklaratsioone on võimalik esitada kuni maksusumma määramise aegumistähtajani, mis on 3 aastat ja mis algab selle maksudeklaratsiooni esitamise päevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
Maksukorralduse seaduse § 33 lõige 4 sätestab, et kui maksu tasumise õiguslik alus langeb ära, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.“
Kruus ütles MTA ja rahandusministeeriumi seisukohta kommenteerides, et ilmselgelt on siin tegemist põhimõttelise vaidlusega.
"Kõigile, keda see küsimus puudutab saab ainult soovitada, et nad võiksid siiski proovida oma parandusdeklaratsiooni koos argumenteeritud taotlusega esitada. Kui seda ei rahuldata, on võimalik esitada vastav kaebus kohtule ja ühel hetkel selgub lõplik tõde. Alusetult makstud summad on ju reeglina suhteliselt suured," märkis Kruus.
Ärileht kirjutas 25. märtsil ("Pärandvara müüjad võisid tulumaksu tagastusest alusetult ilma jääda" - toim.), et maksuamet jättis rahuldamata paljude pärandvara müünud inimeste taotluse saada tagasi alusetult makstud tulumaks. Sellist otsust põhjendati seadusest tuleneva kolmeaastase deklaratsioonide parandamise piiranguga. Vandeadvokaat Martin Kruus analüüsis paragrahvi, millele maksuamet toetub, ja leidis, et viidatud seadusepügalat ei saa kõnealuses olukorras kuidagi kasutada.
„Olukorda, kus deklareeritud on rohkem tulumaksu, § 89 ei reguleeri. Ühtegi teist normi, mis seda reguleeriks, mina ei tea,” märkis Kruus.
Kruusi positsiooni toetas ka advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok.
„Maksukorralduse seaduses ainsana deklaratsioonide parandamist puudutav
§ 89 ei räägi tõepoolest olukorrast, kus maksumaksja soovib parandada deklaratsiooni endale soodsas suunas. Seega ei saa § 89-le selles olukorras tugineda ja kolmeaastasele aegumistähtajale viitamine ei ole tõesti põhjendatud. Analoogia korras aga maksuõiguses aegumistähtaegasid tuletada ei saa,” rõhutas Molok.
„Seaduses on arvukate muudatuste tegemisega sõnad lihtsalt natuke sassi läinud,” kommenteeris juriidilist segadust üks Ärilehte konsulteerinud maksuspetsialist. „Pealegi ei pruugi kolmeaastane piirang enam nii iseenesest mõistetav olla. Täiesti järele proovimata on ka viide „uutele asjaoludele”, „tavapärasest erinevale olukorrale” jne, mistõttu uued kohtuasjad võivad tuua uusi üllatusi,” lisas ta.
