MTÜ Avalikult Rail Balticust pöördus kaebusega MKMi vastu kohtusse
Tallinna Halduskohus võttis 23. augustil menetlusse ARB kaebuse (kohustamisnõude) MKM vastu, kinnitas kohus.
Kaebus seisneb taotluses, et kohus kohustaks MKMi vastama ARB 11. juulil teabenõudele sisuliselt. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kompromissiga.
Menetlusosalistel tuleb teavitada kohut hiljemalt 25. septembril läbirääkimiste tulemustest. Kompromissi mittesaavutamisel tuleb vastustajal esitada kohtule hiljemalt 25. septembriks kirjalik vastus kaebusele ja vastuväiteid kinnitavad tõendid välja arvatud dokumendid, mis on juba kohtule esitatud.
“Juuni alguses avalikustas MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) 4,1 miljardi euro suurused EY tasuvusanalüüsi vead, mis seab RB projekti abikõlblikuse kahtluse alla ja tekitab riski, et EL-i toetused raudtee rajamiseks tuleb Eesti maksumaksjatel tagasi maksta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) keeldub selle teemal avalikkusele selgitusi jagamast ning dokumente avalikustamast,” teatas MTÜ Avalikult Rail Balticust.
„EL-i rahaeraldused projektidele ei ole kingitus, vaid kohustus rahasaajale lubatud tööd nõuete kohaselt ja tähtaegselt teha. Vigaselt, tähtaegselt tegemata töö või veel hullem – tahtlik pettus- toob kaasa eraldatud raha tagasinõude,“ rõhutas Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.
Näiteks maakonnaplaneeringutele raha taotlemisel usaldati ametnikke, kes lubasid planeeringud valmis saada hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Tähtaegselt valmimata töö tekitas Eesti maksumaksjale 1,5 miljoni eurose lisakulu, sest nüüd tuleb EL-st saadud raha eestlastel tagasi maksta.
„Praegu meie poolt küsitud salastatud dokumendid võivad näidata Rail Balticule sada korda suuremaid riske kui seni EL poolt tagasinõutud summad,“ ütles Priit Humal. „RB Rail AS, kui Lätis registreeritud äriühing, on efektiivne viis dokumentide varjamiseks. Kahjuks puudub ettevõttel avalik dokumendiregister ning seaduslik kohustus kirjadele vastata.“
„Tasuvusanalüüside vigadel on kaks poolt. Esiteks nad muudavad projekti EL-i jaoks abikõlbmatuks ja tekitavad riski, et üle ühe miljardi suurused EL toetused tuleb Eesti Vabariigil tagasi maksta. Kuid veelgi olulisem, siinsed maksumaksjad ei saa seda, mida on lubatud. Liiga kalli projekti jooksvad kulud kujunevad aastate jooksul mitu korda suuremaks kui loodetav EL „kingitus“, ütleb üks 4,1 miljardilise vea avalikustanud vahatahtlik ekspert Karli Lambot.
