Müller: teise samba kaotamine tekitaks surve riiklikku pensioni suurendada

Teise pensionisamba kaotamine tooks paarikümne aasta pärast tõenäoliselt kaasa suure surve suurendada riiklikke pensione, sest paljud inimesed jäävad oma sissetulekuga hätta, rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller „Terevisioonis”.

Müller ütles, et kogumispensioni mõte on panna inimesed ka ise oma pensioni eest hoolitsema. Riiklik pensionisammas ehk esimene sammas tagab riigi poolt mingisuguse pensioni, aga kuna demograafiline olukord on selline, et pensionäre on töötajate kohta üha rohkem, on riigil järjest raskem tagada piisavaid pensione, kirjutab ERR.

Teise sambasse kogumist päris vabatahtlikuks muuta ei ole Mülleri hinnangul hea mõte.

"Kui igaüks peaks ise oma pensioniks midagi säästma ja kõrvale panema, see tähendaks, et suur osa inimestest ei teeks seda ja ei hoolitseks ise oma pensioni eest," tõdes ta ja märkis, et ka teiste riikide kogemuse põhjal on alati päris palju neid, kes pensioniks ei säästa.

Müller rõhutas, et ta ei tea, mida täpselt koalitsioonikõnelustel lahendusena nähakse.

"Kui teeksime kogumispensioni vabatahtlikuks selliseks kujul, selle tegelikult ära kaotaksime, siis minu meelest see on võrreldav olukorraga, et meie pensionisüsteem on nagu kolme jalaga taburet, kus üks jalg logiseb. Kui lööme jala alt ära, peame mõtlema, kas paneme midagi asemele või kuidas see taburet püsti püsib," lausus ta.

Eesti Panga asepresidendi sõnul tuleneb pikem ja põhimõttelisem probleem teise samba kaotamise puhul sellest, et kui on palju inimesi, kes ise piisavalt oma pensioniks ei valmistu, siis tõenäoliselt muutub paarikümne aasta pärast surve suurendada riiklikke pensione väga suureks, kuna on palju inimesi, kes on oma sissetulekuga hädas.

"See muutub riigile väga koormavaks kas maksukoormuse tõstmise näol või tuleb pensioniiga väga palju suurendada, et süsteem oleks jätkusuutlik," selgitas ta.