„Lisandväärtus püsivhindades kasvas absoluutnäitajates kõige rohkem ühes suurematest valdkondadest, kaubanduses. 2013. aastal oli seal lisandväärtus jooksevhindades 2,06 miljardit eurot, aastal 2012 oli see 1,87 miljardit,“ märkis majandusministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing.

Kaubanduses luuakse 12,4% lisandväärtusest ning see annab tööd 81 000 inimesele 14 000 ettevõttes. Kui Eesti suurima majandussektori töötleva tööstuse osakaal SKP-st oli mullu 15,4%, siis kaubandus järgnes 12,7%-ga.
Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ja nende varuosade müügiga tegelevad ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubanduses luuakse 12,4% lisandväärtusest ning see annab tööd 81 000 inimesele 14 000 ettevõttes.

Suuremad jaemüügiettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Eesti suhteliselt väike turg on küllaltki killustatud mitmete suurte kettide vahel ning keegi ei ole saanud turul domineerivat positsiooni.

Viimastel aastatel suhteliselt kiirelt kasvanud reaalpalk on järjest suurendanud eestlaste ostuvõimet ning hoolimata riigi väiksusest, on Eesti muutunud üha ahvatlevamaks sihtriigiks suurtele välismaistele kettidele. Lisaks sisekaubanduse kasvule kulutab Eesti tarbija iga aastaga üha rohkem raha ka internetist ostmisele.

Seni küllaltki tagasihoidlikud mahud on tänu Hiina ja teiste riikide internetipoodide soodsatele pakkumistele, kus tihti puudub isegi transpordikulu, oluliselt kasvanud. Globaliseerumise jätkudes kasvavad mahud tõenäoliselt ka edaspidi.