Kaks nädalat tagasi avalikustas Google oma uusima katse vallutada ka sotsiaalvõrgustike keskkond, mida valitsevad praegu justkui vankumatult Facebook ja Twitter. Alles katsetusjärgus oleva Google+ tõi kõigi otsimootorite kuningas välja ilma suurema meediakärata, üksnes tagasihoidliku blogipostituse ja mõne videoga. Seejärel lasti Google+ kallale hulk blogijaid ja ajakirjanikke – mõnel juhul just neid, kes on Google’it aastaid kritiseerinud nende sotsiaalse poole puudulikkuse pärast. Siiamaani tundub, et proovikasutajad on uustulnukaga rahul.

Praegu laseb Google+ end registreerida vaid kasutajalt saadud kutse saamise korral, enda niisama plus.google.com-i lehel registreerija pannakse ootenimekirja. Sellegipoolest arvatakse, et uue, alles katsetusjärgus oleva sotsiaalvõrgustikuga on maailmas liitunud juba üle 10 miljoni inimese, sealhulgas on konkurenti uudistama tulnud ka Facebooki looja Mark Zuckerberg ise. Nädala lõpuks ennustatakse Google+ kasutajate arvu suurenemist 20 miljonini, mis on tohutu hüpe, kui arvestada, et kesk­­kond alles avati.

On veel vara kuulutada Google+ edu, kuid siiani tundub see olevat puhtam ja loogilisem, justkui parandatud Facebook, kus pakutavad lahendused on sellised, mida praeguse domineeriva võrgustiku kasutajad on kaua soovinud. Google’i variandis saab eristada sõpru-tuttavaid ja jälgijaid, paigutades neid eri suhtlusringidesse. Uudisvoog on selgemini filtreeritud ning oma postitusi saab pikemalt lahti kirjutada ja pärast ka parandada vastupidiselt Facebookile, kus mõtteavalduse piiranguks on 420 tähemärki ja ainuke parandamisvõimalus on postitus kustutada ja täiesti uuesti kirjutada. Google+ pakub ka videokõne võimalust kuni kümne inimesega. See mattis enda alla Facebooki uudise Skype’iga koostöö alustamisest. Kõige tähtsamaks peetakse Google+ puhul mõttetu reklaami puudumist ja katsetajad loodavad, et nii see ka jääb.

Üleüldse tundub, et pole valdkonda, kus Google edu ei saavutaks. Eelmise aasta oktoobris hõiskas interneti otsimootor Google miljardist kasutajast nädalas. Võrdluseks: Facebooki külastatavus oli ainult pool nende omast ehk iga kuu logis end suhtlusvõrgustikku sisse 500 miljonit inimest.

Kõik on ülehinnatud

Mõlema tohutust edust ja külastatavusest hoolimata võib väita, et Google on siiski pika sammuga kõigist teistest internetigigantidest ees. Investorid hindasid firma väärtuseks aasta algul 200 miljardit dollarit. Facebooki väärtus on 50 miljardit ehk neli korda väiksem. Kahjuks näitab võrdlus varasemate aastatega, et praegu on kõik internetiettevõtted selgelt ülehinnatud, sest Google oli alles 2004. aastal väärt 50 miljardit, kuigi nende käive oli toona täpselt poole suurem kui maailma populaarseimal suhtlusvõrgustikul praegu.

Kui ettevõtete sissetulek suureneks lineaarses seoses kasutajate arvuga, peaks Facebooki käive olema praegusest – 3,2 dollarit kasutaja kohta – umbes kolm korda suurem, sest Google’i näitaja on kasutajakäibe koha pealt 19,4 dollarit. Seega, kuna internetigigant saab iga kasutaja kohta kuus korda nii palju käivet kui Facebook, siis peab Google midagi paremini tegema. Kas on Google’i reklaamihinnad kõrgemad? Või klõpsavad inimesed otsimootoris kerkivatele otsisõnaga seotud reklaamidele meelsamini kui sotsiaalvõrgustikus jooksvatele bänneritele?

Eesti internetiguru ja IT-kolledži õppejõud Linnar Viik kahtleb samuti, kas ühemõõtmeline Facebook suudab oma arengut edukalt jätkata ja konkureerida eripalgeliste ärimudelitega Google’iga, eriti praegusel ajal, kui internetiettevõtjaid maailmas selgelt ülehinnatakse. Ühtlasi peegeldab Viigi arvates Google’i kestlikkust pidevalt arenevas tehnoloogiamaailmas nende ärifilosoofia, mis ütleb, et kümne miljoni kasutajani ja miljonidollarise käibeni jõuda on lihtne, kuid raske on sellest edasi kasvada. Just Google on suutnud ka raske-piiri ületades pidevalt areneda ja pildil püsida.

„Ühel juhul saab rääkida domineerivatest ettevõtetest, aga teise puhul nii-öelda ühe-hiti-bändidest”. Google on nagu Andrew Lloyd Weber – multitalent, kes suudab kirjutada nii muusikale, poplugusid kui ka oopereid, ning Facebook on nagu Secret Service, kel oli üks hittlugu,” näitlikustab Viik ettevõtete mastaapi.

Veel lisab Viik, et ettevõtetel on raske luua toimivat ärimudelit, mille eest inimesed oleksid nõus ebameeldivust tundmata maksma. „Näiteks Skype’i põhiteenus on teatavasti tasuta, aga välismaale helistamine on tarbijasõbraliku hinnaga ning mis põhiline: teenus ei kaota oma kvaliteeti. See on selge ja mõistetav. Aga mida väärtuslikku pakuks mulle Facebook, ütleme, ühe euro eest kuus?” esitab internetiguru retoorilise küsimuse.

Paneb tõesti mõtlema: kas 12-eurone Facebooki kasutamise aastamaks oleks reaalselt saavutatav? Kui palju oleks sellest huvitatuid?

Kohalikud turud

Tulevikku vaadates ennustab Viik, et internetigigandid laienevad väikestele kohalikele turgudele. „Kui meil on olemas juba Google.ee – otsingu- ja dokumendihaldussüsteemid on kohandatud eestikeelseteks –, siis ei ole midagi üllatavat, kui Eesti Telekomi suurimaks konkurendiks saab just nimelt Google’i kontsern,” ennustab Viik. Niisiis võib mõne aasta pärast olla täiesti mõeldav, et ostamegi koju Elioni internetiühenduse ja ülejäänud sisu, tuleb teiselt ettevõttelt, milleks võib vabalt saada Google.

Eesti Telekomi juht Valdo Kalm ei välista samuti Google’i tulekut ja tõdeb, et uuendustele mõeldakse pidevalt. „Loomulikult on tegemist tõsise konkurendiga, aga meie ka ei maga. Meil on suur ja strateegiline 150 miljoni kliendiga omanik TeliaSonera, kellelt saame ka rahvusvahelist know-how’d, kui enda omast väheks jääb,” on Kalm enesekindel. Ta lisab, et juba praegu on Google konkurent nende Neti.ee otsimootorile, mis on siiski edukas ja toimib kohaliku teenusepakkujana hästi. „Nii et me ei ole väga murelikud, vaid astume sirge seljaga konkurendile vastu,” ütleb Eesti Telekomi juht.

Youtube, mis kuulub samuti internetigigandi alla, on juba praegu oma võimetelt ainult sõrmenipsu kaugusel sellest, et saada maailma suurimaks vi­­deolaenutuseks või netipõhise televisiooni kohaliku edastusteenuse ettevõtteks. Viik rõhutab, et Eesti tarbija on veel kohalikule teenusepakkujale nii ustav, et ei tasu karta Eesti Telekomi kadumist. „Lähedus loeb, sest kui vaadata, kuidas oleme näiteks Facebookis ühendatud, siis need on ikka kohalikud võrgustikud. Tihti suhtleme seal oma vahetute kolleegidega, mitte ei taha mõne austraallasega tuttavaks saada.” Samamoodi taandub teenusepakkuja valik usaldusele ja lähedusele, mitte tehnilistele võimetele.

Seos puudub?

Nüüdseks rohkem kui 175 miljoni registreeritud kasutajaga Twitteril puudub praegu meetod, kuidas hiiglaslikust populaarsusest tulu teenida.

Selleks aastaks ennustatakse neile 150 miljoni dollari suurust käivet (2010. aastal oli see 140 mln dollarit), mis on kasutajate arvuga võrreldes tõepoolest kas või mõne Eesti tööstusettevõtte või supermarketi aastakäibega samal tasemel.

Rahvusvahelises ulatuses on hea näide Ühendriikide ajaleht New York Times, mille kasutajate arv on vaid fragment Twitterist (33 miljonit kasutajat), kuid mille käive on kasutaja kohta kuus korda suurem. Mikroblogimise keskkond Twitter on ise väitnud, et ei teegi panust suurele kasumile, sest neil puuduvad ka märkimisväärselt suured ülalpidamiskulud.

Samal ajal on Twitter brändireklaamijatele uus ja huvitav väljund, mis meelitab ligi üha rohkem suuri tegijaid, nagu näiteks Coca-Cola ja Nestle. 2012. aastaks oodatakse juba 250 miljoni dollari suurust reklaamitulu.