Mündikeskne euro viib kaupmeestelt miljonid

Veidi vähem kui kolme kuu pärast vahetab mündikeskne euro inimeste rahataskutes välja paberikeskse krooni. Kui pangad loodavad, et inimesed hakkavad üha rohkem kaupade ja teenuste eest tasuma kaardimaksetega, siis kaupmehed nuputavad veel endiselt, kas soovitada kliendile sularaha- või kaardimakseid.

Kaardimakse on päris kulukas. Näiteks küsib SEB väikekaupmehe käest 100-kroonise tehingu eest poolteist-kaks krooni. Nii on mitmed kaupmehed riputanud üles sildid, et alla 25-kroonise või alla 100-kroonise ostu puhul tuleb tasuda sularahaga, vahendab Eesti Päevaleht.

Kommertspanku koondava pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles, et endiselt leidub Eestis inimesi, kes lähevad enne kauplusesse minemist esmalt kaupluse ukse juures asuva sularahaautomaadi juurde ja maksavad seejärel kassas sularahaga.

Selge on see, et kui seni on väikseim pangaautomaadist saadav rahatäht 25-kroonine, siis tulevikus viis eurot (78 krooni). Ka saab kassast praegu tagasi enamasti paberraha, ent tulevikus aga rohkem münte. Talihärm arvab, et kogu ühiskonnale on parem, kui inimesed maksavad kaardiga, sest nii ei kaasne kulusid sularaha inkasseerimisele ning sularaha tootmisele ja hävitamisele.

„Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on täna sularaha inkasseerimine seotud väiksemate kuludega kui kaardimaksed. Sõltuvalt sellest, kuidas kaupluste tööprotsess on organiseeritud, võivad sularaha inkasseerimisega seotud kulud olla suhtena sularaha käibesse kordades madalamad kui pankadele makstav kaardimaksete tehingutasu,” avaldas ETK kaubaketi juhataja Kati Kusmin hämmeldust.