Munemise lõpetanud kanad ei lähe supiks, vaid kondijahuks
Novembri lõpus saatis Põlvamaa munatootja Peri POÜ Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse üle 20 000 tapetud kana, sest ladu on kanaliha täis ja ostja eelistab poes kallimaid broilereid.
Pensionär Aita Raud ütles, et tema ostaks supikana meelsasti ka Hyper-Rimist, kuid poest pole seda saada. “Odavat supikana müüakse vaid turul, hind jääb alla 20 krooni, ja sellest saab väga maitsva supi, tuleb vaid osata teha,” sõnas ta. Et munemise lõpetanud kanad keedetakse kondijahuks, on Raua meelest raiskamine.
Peri POÜ juhatuse esimees Sulev Peets teab, et kauplustesse pole erilist mõtet supikanu pakkuda, sest ostja eelistab broilereid. Kanade tapmine on kulukas, sest euronõuded on ranged ja nende täitmine nõuab suuri kulutusi.
Elusaid kanu aga pole nõus ostma näiteks ükski laste- ega vanadekodu, nad ei tohigi seda teha. Eraisik võiks küll osta, kuid ega temagi iga päev kanasuppi süüa taha. “Talleggi kaudu realiseerides tuleks peale maksta, tal on odavam kanalihamassi välismaalt sisse osta,” kurtis Peets.
Surnud kanad veetakse Väike-Maarja jäätmekäitlustehasesse, kus ühe tonni käitlemine maksab ilma käibemaksuta 2172 krooni, lisaks vedu 960 krooni tonn. Kilo kanaliha katlas kondijahuks saamine maksab seega 3,7 krooni.
Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm ohkas, kui jutt läks supikanale. “Parem kui seda supikana poleks,” tunnistas ta. Kuigi supikana on broilerist kaks korda odavam ja aastas müüb Tallegg umbes 250 000 supikana ehk võrreldes 7,5 miljoni broileriga tühise koguse, on sellegi mahamüümisega muret.
