?? Olete oma karjääri vältel külastanud umbes viitkümmet katastroofipiirkonda. Kuidas erineb isiklik kogemus teleris nähtavast?

Ilma oma kogemusteta jääks mulle teleri põhjal kindlasti moonutatud pilt. Teleris näidatakse vaid kahjustusi, aga mitte seda, mis terveks on jäänud. Enim olen aga just viimasest õppinud. Sügava mulje jättis mulle 1976. aastal toimunud reis Filipiinidele, kus tsunami tagajärjel oli hukkunud 5000 inimest. Eri piirkondades olid katastroofi jäljed väga erinevad, sest ranniku struktuur mõjutas tuntavalt lainete liikumist. Ja näha oli palju ehitusvigu: ühes kohas oli ühe koolihoone teraskarkass väändunud nagu spagetid, samas kõrval seisid palmid, millel polnud mingeid silmaga nähtavaid vigastusi. See näitab, et inimene peaks ka ehitamisel looduselt õppima.

?? Praeguse katastroofi juures ei oleks ka teistmoodi ehitamine palju aidanud.

Siiski, hävingupiirkond ulatub peamiselt kuni 500 meetri kaugusele veepiirist. See näitab esiteks, et veerandtunnise ettehoiatuse peale oleks enamik inimesi jalgsi pääsenud. Ja teiseks, ei ole mõtet ehitada hotelle otse ranna äärde. Pigem merest kaugemale, kuigi turist siis paarsada meetrit jala rannani peab käima.

?? 30 aastat olete arvutanud loodusõnnetustega kaasnevaid riske. Kui nüüd tagasi vaatate, kas suhtumine sellistesse ohtudesse on muutunud? On inimkond targemaks saanud?

Vastupidi. Ma usun, et sunnime end veelgi enam kui varem ja üritame, ka meedia abil, jätta muljet, et maailm on ohutu. Seda märkan ka oma ettekannetes: kui ohte liiga drastiliselt kirjeldan, sulguvad inimesed endasse ? nad ei taha seda kuulda. Inimene ei taha kunagi uskuda, et ta on ohus.

?? Teie arvutuste järgi on katastroofide arv viimase 30 aasta jooksul kolmekordistunud. Kas Maa muutub rahutumaks?

Ei. Loodusnähtuste arv on püsinud sama, aga aina sagedamini kujunevad need looduskatastroofideks. Paljud nähtused jäävad meile märkamatuks. Nädal enne Sumatra maavärinat oli Antarktikas 8,1-palline maavärin. See lõi ilmselt jalust maha tuhandeid pingviine, kuid inimeste jaoks ei olnud see katastroof.

?? Katastroofide sagedus tuleneb siis rahvaarvu suurenemisest?

Jah, see suurendab tõenäosust, et mõni inimene saab kannatada. Sellele lisandub inimkonna aina kasvav kontsentreerumine suurlinnadesse. Paljud linnad asuvad ohutsoonis, näiteks mererannal, sest seal on majanduslikud väljavaated soodsaimad. Minu arvates on vaid aja küsimus, millal mõne miljonilinna all asetleidev maavärin jälle sadu tuhandeid ohvreid nõuab, nagu juhtus 1976. aastal Hiinas Tangshanis. Tänapäeva ühiskond muutub aina haavatavamaks. Kõigi aegade kulukaim maavärin 1995. aastal Jaapanis Kobes põhjustas saja miljardi dollari eest kahjustusi. See on näiteks, kuidas riiki, mis on näiliselt maavärinaks kõige paremini ette valmistatud, võib see tabada täieliku üllatusena. Jaapanlased ei oleks kunagi arvanud, et nad on nii haavatavad.

?? Kas sellisteks loodusnähtusteks on võimalik valmistuda, neid taltsutada?

Suuri katastroofe, nagu India ookeani oma, ei ole võimalik taltsutada. Väiksemateks, nagu tormid või üleujutused on võimalik valmistuda. Kuid inimese mälu on väga lühike. Võib-olla on seda vaja, et ta sellistes piirkondades üldse elada saaks. Peame ilmselt paljusid riske ignoreerima, muidu ei oleks meie elu eriti rõõmus.

?? Enamasti näivad need ju teisi tabavat. Euroopas on maa pigem rahulik.

Nojah, viimase kahekümne aasta vältel on ka meid mõned katastroofid tabanud ? tormid, üleujutused või ka 2003. aasta kuumalaine. Kui Kölni piirkonnas või Ülem-Reini orus toimuks keskmise tugevusega maavärin, võiks põhjustatud kahju ulatuda miljarditesse. Ei ole kuidagi võimalik väita, et sellised riskid oleks kontrolli all. Sellele lisandub kliima soojenemine, mis hakkab põhjustama meil aina ekstreemsemaid ilmastikunähtusi.

?? Selle kohta on prognoosid siiski suhteliselt ähmased. Keegi ei oska kindlalt öelda, kas kliima tõepoolest edaspidi soojeneb või ähvardab meid koguni uus jääaeg.

Otsustav küsimus ei ole mitte see, kas on võimalik kliima soojenemist tõestada, vaid kas kliimamudelite arvutused suudavad anda meile realistliku pildi sellega seotud mõjudest. Vea oht on lähitulevikus endiselt suur. Seda olulisem on kohanemisvõimeliste strateegiate väljatöötamine. Üks selliseid on energiatarbimise piiramine, mis on igal juhul mõistlik.

?? Teid kohustab amet riske rõhutama, sest kindlustusmaailm elab ju mingil määral hirmust ohu ees. Kas te ei näita maailma liiga mustades värvides?

Ma ei usu. Arvan isegi, et kasutame liiga heledaid toone. Loomulikult tekib küsimus, kui suur on ohu tõenäosus. Oma suurõnnetuste stsenaariumides lähtume sündmustest, mille esinemissagedus on kord tuhande aasta jooksul.

?? Kas India ookeani maavärin kuulub aastatuhande katastroofi kategooriasse?

Jah, tõenäoliselt oli see nähtus sedavõrd harukordne. Maavärina puhul on seda võimalik hinnata, kuna on olemas hea ülevaade minevikus toimunud maavärinatest. Teiste looduskatastroofide, nagu näiteks tormide puhul on see keerulisem. Nende varieeruvus on märgatavalt suurem. Aga sellisel juhul võime vähemalt statistilisi ennustusi teha. Meie arhiivis on registreeritud kokku 15 000 kahjujuhtumit. Oma

simulatsiooniprogrammidega suudame maavärinate, tormide ja üleujutuste ohtlikkust paljudes maailma piirkondades meetri täpsusega hinnata. Tänu sellele teab kindlustuse müüja, et peab arvestama, et kord tuhande aasta jooksul tekivad x miljardi suurused kahjud.

?? Tuhat aastat on üsna pikk aeg?

Ei tohi unustada, et selliseid stsenaariume on palju, ja et tõenäosus, et üks neist rakendub, on selle kohaselt kõrgem. Aga seda on isegi kindlustusmaailmas raske müüa.

?? Mis juhtub, kui aastas toimub kaks aastatuhande katastroofi?

Selleks oleme valmis. Munich Re lähtub koguni sellest, et peame olema suutelised üle elama kolm aastatuhande katastroofi ühe aasta vältel. Meie reservid ulatuvad kümnetesse miljarditesse eurodesse, seetõttu tuleme nii mõnegi asjaga toime.

?? India ookeani katastroof oli teile niiöelda väike asi. Tais või Indoneesias ei ole ju eriti suure väärtusega objekte.

Usun siiski, et suurtel hotellikettidel oli kõikehõlmav kindlustus. Peab vaatama, mis sealt veel meile kaela tuleb.

?? Kas sellistes piirkondades ei jää tsunamite ja maavärinate kahjud kindlustuse alt välja?

Seda küll. Baaslepingu alla need ei käi. Kuid lisapreemia eest on reeglina võimalik ka nende vastu kindlustada. Seda enamik tõenäoliselt teinud ei ole, sest see on kallis, ja ilmselt mõeldi, et seda ei ole meil kunagi juhtunud ega juhtugi.

?? Peate katastroofe külmalt arvutama. Kas selline töö muudab aja kuludes tuimaks?

Kindlasti puudutasid esimesed katastroofid sügavamalt. Ja loomulikult on oht, et hakkad inimeste kannatustest mööda vaatama. Kui kindlustusfirmad nüüd kindlaks teevad, et neid juhtunu eriti ei puuduta ning nende aastakasumid ei ole ohus, kõlab see loomulikult küüniliselt. Kuid see ei ole meie süü, et inimesed ei ole kindlustatud.

?? Ka San Andrease orus kardetakse suurt maavärinat. See tabaks suurlinnu, nagu San Francisco ja Los Angeles. Kas seal on inimesed maavärina vastu kindlustatud?

Ei, isegi seal mitte, mis on imelik. 1994. aasta Los Angelese maavärin küll pani paljud majaomanikud maavärinakindlustust ostma, kuid esiteks on see võrdlemisi kallis, teiseks on sellel enamasti suur omavastutus, mis on umbes kümme protsenti kindlustatu väärtusest. Kindlustaja maksab seega alles siis, kui kahjustused on väga suured. See on ka mõistlik, sest väikeste kahjustustega tuleb igaüks ise toime. Kindlustust läheb vaja siis, kui kahjud tõepoolest edasise elu ohtu seavad.

?? Kui kallis on maavärinapoliis?

Keskmise, 200 000 dollarit (2,4 miljonit krooni) maksva maja puhul San Andrease piirkonnas maksaks poliis umbes 200 dollarit (2400 krooni) aastas. Meil Saksamaal maksab see seevastu 20 eurot (313 krooni) ja hõlmab ka lumesurve, laviini ja üleujutuse, kui maja ei asu päris üleujutusohu piirkonnas.

?? Kas ainult hoiatate katastroofide eest või tegelete ka nende ennetamisega?

Ennetamine on meile oluline ülesanne. Üritame ehitusnorme mõjutada ning näeme ikka ja jälle, et ehitusinsenerid on meie kahjustatistika eest väga tänulikud. Märkame aga ka seda, et kui ei ole järelevalvet, ei hoia normidest keegi kinni. Ka USA-s on korralikud normid. Kuid lõpuks klopsitakse majad ikkagi odavalt kokku.

?? Millistes piirkondades ennustate lähiaastateks suuri katastroofe?

Kindlaid prognoose ei ole võimalik teha. Aga on piirkondi, kus tõenäosus kasvab ? näiteks Istanbul. Teame, et Väike-Aasia maavärinad on möödunud sajandil aina enam lääne poole nihkunud. Viimane, 1999. aasta Izmiti maavärin oli juba üsna Istanbuli lähedal. On suhteliselt suur tõenäosus, et järgmine suur pauk leiab aset Istanbuli lähistel.

?? Mida teie kõhutunne veel ütleb?

Mõnes piirkonnas on pikka aega silmatorkavalt rahulik olnud. Lõuna-Ameerikas ei ole aastakümneid suurt maavärinat olnud. Selline teadmine tekitab tunde, et aeg on üliküps. Aga see ei ole mingi korralik prognoos.

?? Teie arvutuste järgi oli 2004. aasta kõige kulukamate looduskatastroofidega aasta. Samas saavutas Munich Re läbi aegade parimad majandustulemused. Kuidas need kaks fakti kokku sobivad?

Esiteks on turg suhteliselt karm, seega saavad edasikindlustajad sellised preemiad, nagu nad vajavad. Sellele ei ole oma panuse andnud vaid keeristormid USA-s, see on ka World Trade Centerile sooritatud terrorirünnakute tulemus. Teiseks on firma varasemast enam jälginud tehingute kvaliteeti ? sõlminud pigem vähem, aga see-eest paremaid lepinguid.

?? Pahatahtlikult öeldes võiks väita, et India ookeanil asetleidnu taolised katastroofid on teie äri jaoks kõige kasulikumad: ühest küljest ei ole eriti palju kahjusid, mida katma peaksite, teisest küljest sunnib see inimesi loodusõnnetuse ohtu teadvustama ning kindlustusi ostma.

Selliste väidetega peab ettevaatlik olema, kuid põhimõtteliselt on see õige: katastroofid, mis meid tugevalt ei puuduta, kuid riskid üle maailma inimeste teadvusesse toovad, on meie ärile soodsad.

?? Kuhu oleks kõiki katastroofiriske arvestades kõige mõistlikum paigutada nende ennetamiseks mõeldud vahendid?

Hoiatussüsteemide efekt on kõige suurem, eriti troopiliste tormide puhul. Sel moel võidetakse aega, et rahvastikku hoiatada. Ka vulkaanide puhul võib üleilmse hoiatussüsteemi abil paljusid päästa. Maavärina eest ei ole praegusel ajal praktiliselt võimalik kedagi õigeaegselt hoiatada. Tsunamite puhul on see võimalik. Selleks tuleks kiiresti rajada üleilmne võrgustik, unustamata seejuures Atlandi ookeani. Kesk-Atlandi mäestik on vulkaaniliselt väga aktiivne.