Müstilised summad: notar võib aastas teenida pea 800 000 eurot ehk 15-kordse riigikohtuniku palga
Analüüsi andmetel teenib Eesti keskmine notar umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle.
Juhuvalimi alusel paluti 19 notaril esitada oma tuludeklaratsiooni E-vormid. Notarite majandustegevuse andmetest nähtus, et Eesti keskmine notari sissetulek 2016. ja 2017. aastate andmetel on kordades suurem kõrgemate riigiteenistujate ametipalgast, ulatudes samasse suurusjärku suuremate riigiettevõtete juhtide palkadega.
Suurima sissetulekuga notarid teenivad samas kaugelt üle kümne, mõnel juhul ligi viisteist riigikohtuniku palka. Kõige enam ja kõige vähem teeninud notari sissetulekud erinesid 2017. aastal sajakordselt. Ehkki kõige väiksemad sissetulekud võivad olla seletatavad ka mõne notari suurte kulude, mitte vähese tuluga, siis sellest hoolimata jaotub kasum notarite lõikes äärmiselt ebaühtlaselt.
Jahmatavate tulemustega analüüsi peale tahab nüüd konkurentsiamet sätestada notari tasudele fikseeritud määrade asemel ülempiir (piirhinnad), millest notarid saaksid kehtestada odavama hinnakirja ning vajadusel kliendi jaoks ka soodsamas tasus kokku leppida.
Notarid vaidlevad vastu
Selle peale on aga notarid esitanud ametile rea vastuväiteid, miks piirhindu kehtestada ei saa. Näiteks, et hinnakonkurents toob kaasa negatiivsed tagajärjed ning osasid toiminguid teevad notarid nö alla omahinna ja kasumlike toimingute arvelt.
Notarite koda väidab ka, et teenuse kättesaadavus halveneks, sest pikenevad järjekorrad. Konkurentsiamet põrmustab oma analüüsis kõik väited, vastates näiteks viimasele, et ükski notar ei saa endale lubada olukorda, kus tal kasumlikumaid tehinguid peale ei tule, kuid teisi toiminguid lihtsalt ei tee. "Notariaadiseaduse järgi on notaril ametitoimingu tegemise kohustus, mis on menetluslikult tagatud ja kohtulikult jõustatav," meenutab amet.
