Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes perioodi võrdluses 3,7 protsenti, teatas ettevõte ajakirjandusele.

Transiidikeskuse AS üldkaubaterminal käitles samas 2016. aasta kahe kuuga 75 630 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 38% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive kokku oli 406 035 tonni, mis on 2% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Tonnaaži tõus on seotud raskemate kaubagruppide transiidiga.

Kui möödunud aastal vähenes Transiidikeskuse konteinerkäive viiendiku võrra, siis uuel aastal on kaubavoog jätkanud kahanemist.

“Meie jaoks on olukord muutumas kriitiliseks. Meie terminale läbiv kaubavoog on vähenenud küll aeglasemalt kui Tallinna Sadama kogu transiitvoog, ent selles on vähe lohutavat. Venemaa ja Lääne sanktsioonide vastastikune mõju on viinud Venemaa lõpptarbijate ja ettevõtete ostujõu kokkukukkumiseni. Kui me riiklikul tasemel midagi ette ei võta, siis ähvardab kogu Eesti transiiti mitmekordne kukkumine,” kommenteeris keerulist olukorda Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.

Tänavu 20. juubelit tähistav ettevõte otsib võimalusi kulude kokkutõmbamiseks

“Me vajame hädasti, et Tallinna Sadam ei rakendaks operaatoritele trahve geopoliitilisest kriisist tingitud transiidi kokkulangemisega. Täna on meil lepingutes miinimumkaubakohustuse määrad, mille täitmiseta hakkab Tallinna Sadam sisse nõudma trahve, mis raskendavad olukorda veelgi,” ütles Laidvee.

"Kogu sektor kukub kümnete protsentide kaupa ent Sadama senine juhtkond pole olnud nõus oma koostööpartneritele vastu tulema. Pöördume uue juhtkonna poole taotlusega võtta see teema endale lauale - selliste kuludega, millele lisanduvad regiooni suurimad kauba- ja navigatsioonitasud, pole Eesti naabritega võrreldes enam konkurentsivõimeline - oleme kulupõhiselt Läänemere kalleim transiidikoridor, mida korvab vaid osaliselt meie teenusepakkujate kõrge kvaliteet," jätkas ta.

Samal ajal on ettevõte jätkanud investeeringuid oma töötajatesse, et keeruliste välistingimuste leevendudes olla valmis taas uute kaubavoogude pärast konkureerima.

“Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada. Samas on meil heameel tõdeda, et tänu meie töötajate poolt töötajate usaldusisiku seaduse alusel valitud usaldusisiku aktiivsele tööle, oleme saanud töötajailt reaalset tagasisidet töökeskkonna ja -korralduse kohta ja oleme teinud kahepoolselt täiendusi kollektiivleppe tingimustesse - parandades töökeskkonda ja olmetingimusi. Ühtegi kriisi ei tohi raisku lasta,” lõpetas Laidvee.