Tegemist on 500-naelase paberiga, mida lasti välja ainult sada tükki, mistõttu on oksjonikuulutuse põhjal tegemist eriti haruldase väärtpaberiga.

Viimastel kuudel on ajakirjanduses ilmunud palju artikleid Eesti Vabariigi 1927. aasta naela ja dollari võlakirjadest, seisab oksjoniinfos. Võlakirjad emiteeriti finantseerimaks 1927 aasta raha- ja pangandusreformi. Margad vahetati kroonideks. Kurss 100 marka= 1 kroon. Artiklites pöörati palju tähelepanu sellele, kas võlakirjad on aegunud või mitte või kas oleks pidanud omanikele kompenseerima või mitte, kuid üheski artiklis ei mainitud, et võlakirjad on haruldased ja neil on olemas hind, olenemata sellest, kas nad on aegunud või mitte.

Inglismaal 1927. aastal emiteeritud Eesti Vabariigi võlakirjad (7% aastaintress) on väga haruldased ja kollektsionääride seas nõutud. Põhjuseks on väga lihtne asjaolu. Kokku emiteeriti võlakirju 700 000 naela eest.

Haruldusastet tõstab veelgi alljärgnev (kinnitamata) informatsioon. Kui Eesti Vabariik (Eesti Pank) taotles 1991.aastal tagasi Eesti Vabariigi 1919-1940, Inglise Pangas hoiustatud kulda (4,8 tonni). Kuld oli 1967 loovutatud NSVLile. Väidetavalt alguses kulla tagastamisest keelduti ja toodi põhjenduseks, et EV on võlgu Vabadussõja ajal tarnitud relvade eest ning 1940ndatel kasutati kulda, et kompenseerida 1927 aasta naela võlakirjade omanikele investeeritud raha. Inglased loobusid vaidlemisest ja EV kuld tagastati. Seega võib naela võlakirju inimeste käes olla 700 000 naela väärtusest oluliselt vähem ja olenemata suurte nominaalide niigi väikesest tiraažist võib neid olla säilinud veel vähem. Seda informatsiooni kinnitavad kaudsed tõendid, nimelt olen aastakümnete jooksul maailma oksjonitel kohanud 500 ja 1000 naela võlakirju vaid 3 korral. Eesti oksjonitel ei ole minu teada 500 ja 1000 naela võlakirju kunagi müüdud. Võlakirja kupongidel olevatest kuupäevadest selgub, et intressi maksti kuni 01.1941.

Kaks nädalat kestval oksjonil oleva võlakirja hind oli hetkel 40 eurot.