Muusikaloojad teenivad miljoneid

Eesti heliloojad, laulusõnade autorid ja muusikakirjastajad teenisid mullu ligi 10,6 miljonit krooni autoritasu, mis oli peaaegu neli miljoni krooni enam kui 1999. aastal ja ligi viis korda rohkem kui viis aastat tagasi.

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) 1300 liikmest said eelmisel aastal raha 795. Lõviosa sellest ehk 72 protsenti rahast jaotus 99 edukama autori vahel, kirjutab Postimees.

Ligemale viiendiku kogusummast ehk peaaegu kaks miljonit krooni jagasid seitse tipptegijat, kellest igaüks teenis EAÜ kaudu rohkem kui 200.000 krooni.

Viidates konfidentsiaalsusekohustusele ei avalikusta EAÜ ühegi rahasaaja nime. Küll möönis EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus, et edukas esinemine Eurovisiooni lauluvõistlusel on alati kajastunud ka rahanumbrites.

Kuna Eesti mullust eurolaulu “Once in a Lifetime” mängiti EAÜ andmetel mullu kõige sagedamini ka siinsetes raadiojaamades, siis võib arvata, et loo autorid Alar Kotkas, Ilmar Laisaar, Pearu Paulus ja Jana Hallas on tänu Eestist ja välismaalt laekunud rahale kindlalt edukaimate seas.

Süvamuusika vallas peaks teistest edukam olema Erkki-Sven Tüür, kelle teoseid esitavad järjest sagedamini rahvusvahelise kõrgtunnustusega orkestrid ja solistid, märgib ajaleht. Arvo Pärt kui tuntuim eestlane üleilmsel muusikaareenil ei tule arvesse seepärast, et ta on juba nõukogude ajast Saksa autorite ühingu GEMA liige.

Eesti autoritelt ja teiste riikide autorite ühingutelt saadud volituste alusel ning autoriõiguse seadusele tuginedes kogub mittetulundusühing EAÜ raha peamiselt eesti muusika kasutamise eest, väiksemaid summasid ka kunstiteoste reprodutseerimise eest.

Eelmisel aastal kogus EAÜ Eestis raadio- ja teleorganisatsioonidelt, kontserdikorraldajatelt, baaridest, plaatide väljaandjatelt, kinosaalidest ja muudest allikatest 28,3 miljonit krooni, millest jagas kodu- ja välismaistele autoritele veidi üle 20 miljoni krooni.

Kalev Rattuse hinnangul on väga hea näitaja, et Eestist välismaale makstavad ja Eesti autoritele minevad autoritasud on peaaegu võrdsed.

“Paljudes Euroopa riikides on kohaliku repertuaari osa veerandi piires,” selgitas Rattus. “Kohaliku muusika osa on meil viimastel aastatel järjest suurenenud ja see näitab muu hulgas ka, et Eesti muusikatööstus areneb jõudsalt.”