Müüt vaesuse ja terrorismi seostest on purunemas
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt reastatud 50 kõige vaesemast maast on terrorismi küüsis ainult Afganistan, mõningal määral ka Jeemen ning Bangladesh. Ülejäänud 47 riigis pole terrorismi eriti täheldatud. Selline makrovaatest tehtud järeldus ei saa küll ilmselt olla ammendav, ometi kummutavad ka mitmed viimasel ajal korraldatud uuringud käibetõde, et vaesus ja puudulik haridus toodab terrorismi. Pigem vastupidi. Edukas terrorist on hea hariduse ning jõuka päritoluga.
Kas kõrgem elatustase soodustab terrorismi toetamist? Tulemused, mis Ameerika teadlased Alan Krueger ja Jitka Maleckova said Palestiina ning Liibanoni elanikke küsitledes, näitavad hoopiski, et kõrgema sissetulekuga inimestest toetas terrorismi 43,3%, vaesematest 34%. Sama suhe kehtis ka haridusskaalal. Christina Paxson Princetoni ülikoolist oponeerib seda järeldust irooniliselt: “Kas investeeringud Liibanoni haridussüsteemi toodavad rohkem terroriste?” Paxson nõustub, et kuigi terrorismi toetamine kasvab koos haridustaseme tõusuga, suureneb sama uuringu järgi koos haridustasemega ka terrorismivastasus. Paxon järeldab, et pigem on vaesemate inimeste hulgas rohkem ükskõikseid ning haridus- ja majandustaseme paranemine sunnib võtma seisukoha.
Krueger kaitseb end väitega, et ta ei ole tahtnudki väita, nagu tooks kõrgem sissetulek ja parem haridus kaasa terrorismi. Küll viitab Krueger, et ei piisa ainult käibetõest: vaesus = terrorism. “Kui me hakkame ainult sellest loogikast lähtudes vaeseid riike rahaliselt toetama, võime tekitada perversse terrorismitööstuse. Nad mõtlevad: tapame inimesi – siis annavad nad raha!” ütleb Krueger.
Kui terrorismi heakskiitmisest võib teha vastakaid järeldusi, siis terroristide endi tausta uurimine annab hoopis täpsema tulemuse. Terrorist on hea haridusega keskmisest jõukam kodanik. Näiteks 129 viimastel aastatel hukkunud Hizbollah’ võitleja elulood ütlevad, et nad olid keskmisest Liibanoni elanikust paremal elujärjel ning parema haridusega.
Sama muster
Samasugune uuring 1987.–2002. aasta Palestiina enesetaputerroristide kohta näitas, et ainult 15% neist elas alla vaesuspiiri (võrreldes elanikkonna keskmise 35%-ga) ja lausa 95% oli keskmise või kõrgema haridusega. Muuseas, see ei kehti ainult araablaste kohta. Sama muster tuli välja ka 1970-ndate algul, kui uuriti juudi terroristide tausta.
Veelgi detailsemate tulemusteni jõuavad hiljuti avaldatud töös Harvardi ülikooli teadlane Efraim Benmelech ja mõttekoja RAND analüütik Claude Berrebi. Nad uurisid 151 palestiinlaste poolt aastail 2000–2005 korraldatud suitsiidirünnakut. Järeldused: 25-aastane suitsiiditerrorist tapab keskmiselt viis korda sagedamini kui 18-aastane. Keskmise või kõrgema haridusega terrorist tapab kuus korda sagedamini kui madalama haridusega ründaja. Benmelech ja Berrebi väidavad lausa, et mida keerulisem ja potentsiaalselt ohvriterohkem on rünnak, seda rohkem tahab selles osaleda paremal järjel inimesi. Muidu nad lihtsalt ei viitsi – ei tasu ära.
Kvaliteet on terroristile oluline
Ajakirja Fortune kolumnist Cait Murphy teoretiseerib selle põhjal, et enesetapjate hulgas kehtivad samasugused ratsionaalsed valikud nagu ettevõtjate puhul. On sisendväärtused nagu materjalid ehk lõhkeained, äriplaan ehk rünnakukava ja inimkapital ehk enesetapjad. Mida kõrgem on sisendväärtus, seda edukam väljund ehk rohkem laipu ja purustusi. Kusjuures ka siin muutub kvaliteetse tööjõu küsimus üha olulisemaks. Seesama Benmelechi-Berrebi uurimus toob esile inimkapitali kui olulise kvaliteedinäitaja: kinnikukkunute ehk Iisraeli poolt enne teo toimepanemist tabatute hulgas on madala haridusega isikute suhtarv 50% kõrgem kui edukate enesetapjate puhul.
Veel üks Harvardi professor, Alberto Abadie on pühendanud kogu oma karjääri kuritegevuse ning majandusprotsesside seoste uurimisele. Varem toetas ta ise veendunult traditsioonilist suhtumist (vaesus = terrorism), kuid nüüd on muutnud meelt. “Kõigist sotsiaalsetest teguritest, mida seotakse terrorismiga, on majandusnäitajad kõige ebaolulisemad,” väidab Abadie. Ta on võtnud kokku kõik ülaltoodud uuringute tulemused ja veel hulgi neid, mida siin pole mainitud, lisanud kõvasti oma andmeid ja koostanud erivalemi. Abadie järeldab, et kui panna riigid jõukuse-vaesuse ning vabaduste-mittevabaduste skaalale, on terrorismi risk kõrgeim just vahepealses alas. Abadie toob mängu ka geograafilise faktori. Ta arvutab riikide pindalasid, kaugust merejoonest, kõrgust merepinnast, keskmist temperatuuri ja jättes jälle kõrvale keeruka valemi, võime tõlkida tulemuse inimkeelde: mäed ja džunglid.
*Terrorism tähendab tsiviilisikute (mitte sõjaväelaste, poliitikute ega ametnike) vastu suunatud poliitiliste eesmärkidega relvastatud rünnakuid.
Põhja-Iirimaa terrorism
Huvitavat võrdlusmaterjali pakub Iirimaa, meiega sarnase taustaga riik. Richard Rose’i 1968. aastal korraldatud uuring küsis inimestelt: “Kas kõik vahendid on lubatud?” Taustaks oli aeg vahetult enne tormi. 1969. aastal läksid Briti väed sisse ning 1971. aastal algas protestantide ja katoliiklaste vahel tugev vägivallalaine.
Rose’i avaldatud tulemused näitasid, et parema sissetulekuga inimeste hulgas leidis vastus “kõik on lubatud” rohkem toetajaid kui vaesemate seas. Tõsi, sellise statistilise keskmise andis tõsiasi, et protestandid olid nii mitu korda agressiivsemad kui ka parema sissetulekuga.
Langus olemas
Kui vaadata protestante ja katoliiklasi eraldi, siis madalama sissetulekuga protestantide seas oli vägivallaga nõustujaid 53% ja kõrgema sissetuleku puhul 42%. Katoliiklaste vastavad arvud olid 16% ja 13%. Langus pole just suur, kuid on siiski olemas.
Omamoodi veidralt mõjub aga haridusnäitaja sissetoomine. Katoliiklaste hulgas kaasnes hariduse tõusuga terrorismi toetamise järsk vähenemine, 23%-lt 8%-ni (madal-kõrgem).
Protestantide seas aga toetati põhimõtet “kõik on lubatud” ühtlaselt kõrgelt: 50 – 60%.
Chiquita rahastas terroriste
•• Tuntud banaanitootja Chiquita nõustus eelmisel nädalal 300 miljoni kroonise trahviga terroristide rahastamise eest. Firma oli maksnud aastail 1997–2002 umbkaudu 20 miljonit krooni Colombia enesekaitseorganisatsioonile AUC, mis on korraldanud atentaate ja massihukkamise ning mida nii USA kui ka Euroopa Liit peavad terroristlikuks.
•• Chiquita lisas küll, et nad maksid terroristidele katuseraha ainult selleks, et tagada kohalike banaanikasvatajate ohutust.
