Loomulikult on peaaegu võimatu visandada täpne pilt, milline on tulevik 20 aasta pärast. Kõigest 2–3 aasta eest oleks ju vähestel olnud usku ka tänapäevaste digipankade visiooni, mis on praeguseks juba reaalsus. Ja see, kuidas nad on tehnoloogia abil muutnud pangateenuste struktuuri, juurutades uuendusi arvelduses, kindlustus- ja laenuandmises, automatiseerides tööd ning täiustades turvafunktsioone, on sügavalt raputanud paljude arusaama pangandussektorist ja pankade pakutavatest teenustest.

Mitte uskuda digitaalsete pankade tulevikku on peaaegu sama mis mitte uskuda tehnoloogiasse endasse ja selle võimsusesse. Võin vaid meelde tuletada, kui üliskeptiliselt võeti vastu kõik põnevamad tehnoloogiasaavutused: telefon, kõrvaklapid, iPod ja palju muud. Tundub, et skeptikute argumendid ei pidanud väga paika.

Digitaalsete pankade juurde tagasi tulles võime välja tuua vähemalt kolm tähtsat faktorit, mis annavad digipankadele traditsiooniliste pankade ees nii olulise konkurentsieelise:

1. Nad mõtlevad nagu tehnoloogiaettevõtted. Kõige silmnähtavam erinevus seisneb selles, et niisugused neopangad eitavad olemuslikult füüsilise infrastruktuuri tähtsust – tavaliselt ei ole neil oma esindusi ega nõustajatega kontoreid. Nii saavad seesugused ettevõtted oma klientide ringi laiendada väga kiiresti ja oma ressursid suunata ennekõike tootearendusse. Tänu tööprioriteetide ümberjaotusele on uued tooted võimalik luua, läbi katsetada ja turule tuua mõne nädala või koguni päevaga. Oskus kohanduda kiiresti turu muutuvate vajadustega ja lahendada kõik tehnoloogiate abil ongi võidukooslus, mis traditsiooniliste pankade paindumatusega harjunud kliente nii väga köidab.

2. Inimesed soovivad üha enam, et nendega räägitaks nende endi keelt. Suured pangad pööravad sellele väga harva tähelepanu. Selles võib veenduda iga kord, kui ühe lihtsa toimingu tarvis tuleb täita hunnik pabereid. Pealekauba, Z-generatsiooniks kutsutav ühiskonna osa (kõik, kes on sündinud pärast 1995. a) on oma olemuselt digipõlvkond. Lapsepõlvest saadik interneti ja tehnoloogiatega harjunud noored tahavad kiireid ning arusaadavaid vastuseid ja lahendusi. Mis tahes teenus, mis nõuab liiga palju keskendumist ja on ülemäära keeruline, ei huvita neid enam. Ei pea pikalt tõestama, et traditsioonilised pangad ei ole spetsialiseerunud kiirete, mugavate ja intuitiivsete lahenduste loomisele, mistõttu nad kaotavadki aina enam noori kasutajaid ja kliente, kes soovivad oma aega mõttekamalt investeerida.

3. Neopangad ei nõua piiravat, keerukat ega absoluutset kohustuse võtmist. Paljud digitaalsed pangad valivad ühe konkreetse valdkonna, milles nad soovivad töötada – valuutavahetuse, krediidi pakkumise või muu. Seesuguse panga teenuseid on lihtne kasutama hakata – enamasti piisab paarist minutist, et nutitelefonis oma andmed ankeeti märkida. Et inimene saaks sellise panga kliendiks hakata, ei pea ta sulgema oma teisi kontosid, sageli ei pea neopangas maksma ka konto avamise ega omamise eest (s.t ei ole kuutasusid). Nõnda ei ole inimesel stressi või barjääri, proovides niisugust toodet lihtsalt huvi pärast, et rahuldada uudishimu või võtta kuulda ümbritsevate inimeste nõuandeid. On loomulik, et kogetud rahulolu ühe või teise teenuse proovimise järel muudab inimese pikapeale lojaalseks kliendiks, kes hindab teenuse lihtsust ja ligipääsetavust.

Sellistest tendentsidest lähtudes oleks õigem küsimus mitte „kas” traditsioonilised pangad peavad muutuma, vaid „kuidas” nad peavad muutuma. Sarnaselt mis tahes muule klientide pärast konkureerivale ettevõttele peavad ka pangad ümber kujundama moodused, kuidas lojaalsust säilitada.

Viimaste aastate muutuseid jälgides on aina raskem uskuda, et maailmas domineerib veel kaua süsteem, mis nõuab põhjalikku dokumenteerimist ja visiite füüsilistesse pangafiliaalidesse, kui inimene tahab välisriigis pangakonto avada. See, et suured pangad asutavad eri riikides oma filiaale, ei tee neist ülemaailmseid panku – tõeline üleilmne (ja tõenäoliselt digitaalne) pank saab olema see, kes võimaldab inimesel ühe minutiga konto avada mis tahes riigis mis tahes kehtiva isikudokumendiga. Eelistatavalt oma nutiseadme rakenduses, mis pakub tänu geolokatsiooni tehnoloogiatele veel ka reisikindlustust või võimalust esitada hilinenud lennu pärast pretensioon ja saada selle eest hüvitist või hoopis tuletab meelde, et täna on hea päev aktsiatesse investeerimiseks.

Tõenäoliselt tõusevad maailma rahandussektoris mõne aasta jooksul esile mitu peamist turu liidermängijat, kes sarnanevad populaarsuse poolest Facebooki, Google’i või Twitteriga.