Naabrite juures läks maksude pärast tüliks: kas Läti aktsiis on liiga kõrge?

Kui meie alkoholitootjad ja -müüjad kurdavad kõrge alkoholiaktsiisi üle ja toovad eeskujuks lõunanaabreid ning hirmutavad nende juurde odava alkoholi järele suundujate tõttu kiratsema jääva riigikassaga, siis samal ajal nurisetakse kohaliku liigkõrge alkoholiaktsiisi üle ka
Lätis.

Nimelt selgus Riia tehnikaülikooli majandusdoktori Māris Jurušsi uuringust, et kange alkoholi maksud on Lätis ebamõistlikult kõrged, need mõjutavad oluliselt alkoholi jaemüügihinda ning võrreldes ostujõuga on alkohol riigis märkimisväärselt kallim kui euroliidu riikides keskmiselt.

Venekeelne Läti Delfi vahendab, et lisaks ei ole Lätis ühtset absoluutalkoholi mahule tuginevat alkoholi maksustamise poliitikat: nii ületab kange alkoholi aktsiis mitmekordselt õllele ja veinidele kehtestatud maksu. Kui õlle hinnastruktuuris moodustab aktsiis umbes 30%, siis kangel alkoholil 70%.

Eksperdi hinnangul oleks alkoholiaktsiisi efektiivse määra kehtestamisel ühe olulise tegurina tarvis arvestada just ostujõudu. Kange alkoholi aktsiis on Lätis oluliselt kõrgem kui teistes Euroopa Liidu liimesriikides ning ostujõudu arvestades on olukord seal kõige halvem.

Nii peab Lätis keskmise palga teenija pudeli kange alkoholi soetamiseks töötama euroliidu liikmesriikides kõige kauem- 372 minutit. Euroopa Liidus keskmisena on see aeg 143 minutit.

Läti Delfi kirjutab, et riigis peaks alkoholiaktsiis 2018. aastaks veelgi tõusma, kuid uuringu tulemusi arvestades, vajab kange alkoholi maksupoliitika muutmist.

Väljaanne kirjutab uuringule tuginedes, et ostujõudu arvestades on Lätis euroliidus kange alkohol kõige kõrgemalt maksustatud ning hind kõige kõrgem. See on ka üheks illegaalse alkoholi käibeosa suurenemise põhjuseks, mida kinnitab illegaalse turu osa suurenemine kriisiajal just kange alkoholi osas.

„Ebaseadusliku kange alkoholi turuosa on 25-30%, mis ei kahjusta mitte ainult elanikkonna tervist, vaid vähendab ka riigieelarve laekumisi,“ lausus uuringu autor Māris Jurušs. Probleem on tema sõnul just kange alkoholiga, sest aktsiisi tõstmisega kallineb ka jaehind, tuues omakorda kaasa legaalse alkoholi tarbimise vähenemise. „Paraku üldine alkoholitarbimine samal ajal ei vähene, kuigi poliitikud toovad just selle aktsiisitõusu vajadust põhjendades ettekäändeks.

Jurušs soovitab jätkata plaanitud aktsiisitõusuga kuni aastani 2018 lahjade alkhoolsete jookide ehk õlle ja veini osas, kuid külmutada kanget alkoholi puudutavad aktsiisitõusu plaanid ning jätta aktsiis praegusele tasemele vähemalt 2020. aastani, mil majanduslik olukord ja ostujõud võiksid paraneda.