Nafta hind käib aktsiaturuga kaasas nagu saabas ja sokk

Nafta tänase hinnatõusu põhiseks loetakse eelmise päeva hinnalanguse osalist tagasitegemist, kuid kuhugi pole kadunud mure USA nafta laovarude pärast ja maailmamajanduse mure, mis hoiab finantsturud surve all.

USAs kallines täna nafta 2,4 protsenti, 45,66 dollarini barrelist.

Londonis tõusis brenti naftasordi hind 1,9 protsenti, 53,13 dollarile barrelist.

Neljapäeval kukkus nafta hind enam kui aasta madalaimale tasemele. Päev varem näitas must kuld kahe aasta suurimat päevast tõusu.

„Praegu kajavad omavahel vastu aktsiaturg ja naftaturg,“ ütles Koras Kiwoom Securitiese tooraineanalüütik Ahn Yea-Ha Reutersile. „Maailma majanduskasvu aeglustumine rõhub aktsiaturu liikumisi ning ka nafta pole nendest muredest vaba.“

21. detsembri seisuga kasvasid nädalaga USA nafta laovarud 6,9 miljoni barreli võrra 448,2 miljoni barrelini, kuna rafineerimistehased tõstsid toodangut. Selgus neljapäeval avaldatud American Petroleum Institute avaldatud andmetest. USA Energy Information Agency (EIA) avaldab ametliku laovarude raporti täna.

„Kui EIA andmed näitavad USA nafta laovarude kasvu, siis piirab see nafta hinnatõusu,“ märkis Ahn.

USA on muutunud maailma suurimaks naftatootjaks, tootes ööpäevas 11,6 miljonit barrelit naftat. USA naftatoodang edestab Saudi Araabia ja Venemaa oma.

Venemaa energeetikaminister Aleksander Novak ütles neljapäeval, et kasvav protektsionism ja USA administratsiooni tegevuse prognoosimatus on suuresti põhjus miks nafta hind on viimase kahe aasta jooksul olnud nii kõikuv (volatiilne).

Novak ütles, et Venemaa vähendab seoses naftatootjate kokkuleppega tuleva aasta esimesel poolaastal naftatoodangut kolme kuni viie miljoni tonni võrra.

OPEC ja naftakartellivälised riigid nagu Venemaa leppisid kokku alates jaanuarist naftatootmise vähendamises 1,2 miljoni barreli võrra, et piirata nafta ülepakkumist ja tõsta nafta hinda.