Nafta hinna langus võib kaasa tuua tõsised probleemid Aafrikas
Aafrika lõunapoolsete riikide juhid, kel juba juured alla kasvanud, saavad aina langeva nafta hinna tõttu suure löögi. Atlandi ookeani kaldal olevad naftarikkad riigid on kaua elanud musta kulla lummuses. See on juhtidel aidanud oma võimu kinnistada, tasudes poliitilistele liitlastele ning subsideerides erinevaid tooteid ning teenuseid.Lisaks elatakse ise väga pillavat elu.
Selline võimul püsimise viis ei ole aga hinna languse valguses enam eriti kindlatel alustel. Võtame näiteks Angola riigijuhi José Eduardo dos Santose.
„Kui nafta hinna langus jätkub, siis läheb ta (dos Santos) vabalangusesse," ütles Oxfordi ülikooli politoloog Ricardo Soares de Oliveira.
"Härra dos Santos on olnud riigijuht üle 30 aasta ja ta on alati saanud tuge naftast. Kui see tulu kokku tõmbub, siis ei saa kindel olla, et tema režiim suudab vastu panna," lisas Oliveira.
Angola toodab 1,7 miljonit barrelit naftat päevas. See on andnud neile positiivse kaubandusbilansi ning 5,3% kandis iga-aastase majanduskasvu alates 2009. aasta majanduskriisist.
dos Santos on tuntud oma autokraatliku juhtimisstiili poolest ning naftaraha on aidanud tal opositsiooni vaigistada.
Ta on riigisektoris tõstnud hoogsalt palku ning kulutab 5 miljardit dollarit aastas subsiidiumite peale, mis on viinud alla kütusehinnad. Miljardid on läinud ka fondi, mis tegeleb investeerimisega, et Angola majandust mitmekesistada. Seda fondi juhib üks tema lastest, José Filomeno de Sousa dos Santos.
Selline laiahaardeline kulutamine ei ole enam jätkusuutlik. Riigi majandus võib esimest korda mitmekümne aasta jooksul langeda.
Aga Angola pole ainuke ohver kontinendil.
Fitchi reitinguagentuur hoiatas detsembris, et nafta hinna languse tõttu kukuvad ka Kameruni ja Gaboni majandused.
Kameruni riigieelarvest moodustab naftatulu veerandi. Paul Biya on riigi eesotsas olnud kolm aastakümmet. Gaboni juhib alates 1967. aastast Bongode dünastia. Esmalt Ali Bongo Ondimba ja nüüd Omar Bongo. Gaboni riigieelarvest moodustab naftatulu üle poole.
Nafta hinna langus on testiks ka Aafrikas kõige kauem riigijuhi kohal püsinud Teodoro Obiangi jaoks. Tema on Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979. aastast. 722 000 elanikuga riik on kontinendi rikkaim, kui vaadata riigi tulu ühe elaniku kohta. Maailmapanga andmetel peab aga 80% sealsetest elanikest läbi ajama alla 2 dollariga päevas.
Ehkki suur osa riigi elanikke elab täielikus vaesuses, on juhtide elu nagu kuninga kassidel. Obiangi poeg, üks riigi asepresidentidest ja tõenäoline isa järeltulija ka presidenditoolil, mõisteti USA kohtus oktoobrikuus süüdi korruptsioonis ja rahapesus. Summa suuruseks oli 300 miljonit dollarit.
Riiki on ehitatud meeletu konverentsikeskus ja kuue-realine kiirtee, mida väga vähesed kasutavad. Nüüd on presidendil plaanis viia pealinn üle ühte keset vihmametsi asuvasse külakesse, kus ta ise üles kasvas. Seal saab olema ooperimaja, golfirajad ja viietärni hotell.
Rahvusvaheline valuutafond on riigijuhte hoiatanud, et riik peaks kulusid oluliselt kokku tõmbama, sest nende suurim klient USA vajab üha vähem naftat. Järgmisel aastal võib majanduslangus riigis jõuda isegi 8% peale.
See on jõhkram, kui viimane suur langus 30 aastat tagasi, mida kutsutakse „lahjade lehmade ajastuks". Jõhkrad tagakiusamised ning näljahäda viis selleni, et võimu haaras Obiang, kusjuures enda onult Francisco Maciaselt. Onu anti genotsiidi ja teiste süüdistute tõttu kohtu alla. Tribunali otsuse järel lasti ekspresident maha.
