Nafta hinnatõus taltus Iraani raketirünnakute järel pärast esialgset hüpet

Iraan ründas enam kui tosinkonna raketiga kahte Iraagis asuvat sõjaväebaasi. Ühes viibivad lisaks mõlema baasis olevatele USA vägedele ka Eesti sõjaväelased.

Nafta hind hüppas esimese reaktsioonina mitme kuu tippu, kuid hinnatõus andis järele, kuna esialgsetel hinnangutel ei teinud rünnakud suuremat häda.

Investorid vaagisid olukorda ja leidsid, et pinged naftaturul võivad taanduda, sest naftatootmise ega transport pole rünnakutes kannatada saanud. Nii USA president Donald Trump kui ka Iraani välisminister on Twitteri säutsudes olnud pigem rahulikud, vähemalt senini.

Brenti naftasort kallines 1,4 protsenti, 69,24 dollarini. Esimese reaktsioonina lendas musta kulla hind 71,75 dollarini barrelist, mis oli kõrgeim hind alates 2019. aasta septembri keskpaigast. USA WTI naftahind tõusis 1,3 protsenti, 63,52 dollarini barrelist. Varem oli hinnalipikul ka 65,85 dollariline hind, mis oli kõrgeim alates läinud aasta aprillist, kirjutas Reuters.

Trump reageeris rünnakutele säutsuga „kõik on hästi“. Ta lubas täna USA aja järgi hommikul ehk meie aja järgi õhtul teha avalduse.

Iraani välisminister Jawad Zarif ütles, et Iraan viis ellu enesekaitserünnaku. „Me ei taha sõda ega olukorda eskaleerida, kuid me kaitseme end mistahes agressiooni vastu,“ märkis ta.