”Sõltume kõik oma Vene partneritest ja kui neil hästi läheb, läheb ka meil,” kommenteeris Pakterminali juht Sulev Loo. Ta lisas, et transiidifirmad prognoosivad Venemaa naftatoodangu jätkuvat kasvu ning laiendavad klientide kinnihoidmiseks oma mahutiparke.

Eesti transiidifirmadest suurendas esimesel poolaastal veomahtusid enim Pakterminal, kes vedas selle aasta esimeses pooles üle miljoni tonni rohkem naftat ja naftasaadusi kui mullu, kokku 5,1 miljonit tonni.

Mullu käitles Pakterminal aasta esimesel poolel ligi 4 mln tonni naftat ja naftatooteid, teenides aasta lõikes 588 miljoni kroonise käibe juures 155 miljonit krooni kasumit. Nagu teistelgi Läänemere sadamates tegutsevatel transiidiettevõtetel, segas naftavedu jää.

Veomahtusid suurendas tänavu ka E.O.S., ehkki Taani kapitalil põhineva Eurodek Grupi veomahud kukkusid esimese kuue kuuga viielt miljonilt tonnilt 4,5 miljoni tonnini aasta varasemaga võrreldes.

Mais langesid mõnevõrra ka E.O.S.i masuudiveo mahud, kuna tänu ülikõrgeks tõusnud naftahindadele eelistasid Venemaa ettevõtted toornaftat ümbertöötlemata eksportida.

Nafta ja naftasaaduste vedu läbi Tallinna Sadama kasvas tänavu esimese poole aastaga 15 protsenti, lõviosa läbi sadama veetud kaubast moodustas transiitkaup.

Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnul oli poolaasta tähtsündmuseks süvakai avamine Muugal, mis laseb teenindada suuri naftatankereid.

Eesti Raudtee andmetel kasvatas Venemaa transiidimahtusid kuni 12 protsenti kuus möödunud aasta sama ajaga võrreldes. Kuna uusi ekspordikanaleid oluliselt ei lisandunud, suurenes naftavedu raudteel kõigil kuudel. Suurima mahukasvu, 17 protsenti, tõi veebruaris masuut.