Oktoobri 4,5 protsendilist tarbijahindade kasvu mõjutas kõige enam transpordi- ja eluasemeteenuste kallinemine. Transporditeenuste hinnatõus aeglustus oktoobris 13,9 protsendini, selle põhjuseks oli omakorda mootorikütuste hinnakasvu aeglustumine 28,6 protsendini. Eluasemeteenuste kallinemine ulatus 7,7 protsendini; lisaks kevadel toimunud elektri hinna tõusule on nõudluse kasvu ja pakkumispoolsete piirangute tõttu kallinenud ahjuküte. Toiduainete hinnatõus jäi oktoobris sisuliselt eelmise kuu tasemele, kasvades ainult 1,7 protsendi võrra. Samuti jätkus tiheda konkurentsi tõttu telekommunikatsiooniturul sideteenuste odavnemise trend, hinnad langesid 4,1 protsendi võrra.

Septembriga võrreldes kaubad ja teenused ei kallinenud, selle peamiseks põhjuseks oli mootorikütuste odavnemine 2,1% võrra eelmise kuuga võrreldes. Toidukaupade osas toimus tavapärane odavnemine sügisese pakkumise kasvu tõttu.

Eurotsooni inflatsioon püsib jätkuvalt kõrge, kuid alanes eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra 2,5 protsendini. Sarnaselt Eestiga on ka euroalal peamiseks inflatsioonisurve teguriks toornafta kõrge hind. Lisaks veab eurotsooni inflatsiooni alkoholi ja tubakatoodete hinnatõus, mis on põhjustatud reast administratiivsetest aktsioonidest.

Lähikuudel võib oodata inflatsiooni edasist aeglustumist, seda eeldusel, et nafta hinnatõusu ei toimu ning hinnad stabiliseeruvad praegusel tasemel. Samas võib kiireneda eluasemega seotud kaupade ja teenuste hinnatõus, kuna lähikuudel võib mõnedes piirkondades oodata kaugkütte kallinemist.

Eesti Panga kommentaar

Inflatsioonitempot kujundab endiselt kütuse hind

"Peamiseks inflatsiooni pidurdajaks on olnud kütusehindade alanemine," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit. "Arvestades kütusehindade praegust taset ning eeldades, et kütusehinnad edasi ei kalline, siis võib oodata selle aasta inflatsiooni alanemist umbes

4 protsendi lähedale."

THI kasvutempo aeglustub, sest nafta hinna eelmiste kuude tõusu otsene mõju inflatsiooninäitajale väheneb järk-järgult. Sellest hoolimata on kütusehindade võimalikud muutused jätkuvalt inflatsiooni peamiseks riskiks.

Ehkki nafta ja kütuse hinnamuutustel on seni olnud küllaltki tagasihoidlik mõju üldisele hinnatasemele, on laiemate hinnasurvete hoidmiseks senisel madalal tasemel vajalik konservatiivse poliitika jätkamine nii riigi kui

ettevõtjate poolt.

Eesti Pank prognoosib 2005. aasta keskmiseks inflatsiooniks 4,2%.