Verleger on uurimiskeskuse IIE teadur ja naftavaldkonna konsultant. Oma ettekandes ütleb Verleger, et kuna nafta nõudmine ja pakkumine on tasakaalust väljas ja nõudluse kasv ei taltu, siis on tagajärjeks hinnatõus, sest pakkumine ei suuda nõudlust rahuldada. Kuid probleem ei ole ainult toornafta pakkumises, vaid napib ka töötlemisvõimsusi, mis omakorda kergitab bensiini ja kütteõli hinda. Tema sõnul on kolm eelmist majanduslangust saanud alguse nafta hinnakriisist ja nüüd on tulekul neljas, kirjutab Helsingin Sanomat.

Verlegeri seisukohta toetas IIE direktor Fred Bergsten, kelle väitel pole võimalik lähiajal lahendada naftapuuduse probleemi. “50-60 dollarit maksev barrel viib maailmamajanduse uude langusse, mis vähendab nõudlust ja alandab sellega hindu. Kuid selline hinnaalandusmehhanism läheb eriti kalliks maksma,” ütles Bergsten.

Kõik analüütikud ei ole siiski nii pessimistlikud. Investeerimispanga Goldman Sachs maailmamajanduse analüütik Dominic Wilson ütleb, et panga toormeturgude asjatundjad ei paku kaugeltki nii kõrgeid hindu kui IIE teadurid. Lisaks olevat maailmamajandus seni talunud kõrge naftahinna survet palju paremini, kui pessimistid on ennustanud. Muu hulgas ei ole see alandanud USA ja Hiina majanduskasvu ega tekitanud neile riikidele erilisi inflatsiooniprobleeme.