Naised maksavad laenuraha eest kõrgemat hinda

 (17)
laenuraha, intress, automüük, laen
Meeste kõrgem sissetulek lubab neil laenurahaga soetada kallemaid ja ajas oma väärtust hoidvaid asju, mistõttu on ka nende laenuraha hind madalam.Foto: AFP / Scanpix

Kuigi naiste tarbimislaenud on mahult väiksemad, on nende hind kallim ehk tasuda tuleb kõrgemat intressi, kirjutab Rootsi Svenska Dagbladet.

Rootsi analüüsifirma Advista uuringust selgub, et igal neljandal rootslasel on vähemalt üks tarbimislaen. Selleks võib olla krediitkaart, internetis järelmaksuga ost või mõni muu tagatiseta laen.

Rootsi meeste keskmine tarbimislaenu suurus on analüüsi kohaselt 192 233 Rootsi krooni (21 679 eurot), naistel aga kordades väiksem. Samas on naiste laenukulud 13 protsenti kõrgemad kui meestel, selgub uuringust.

Raha hinna erinevusi põhjendatakse palgalõhega ehk madalam palk tähendab panga jaoks kõrgemat riski ning laenuandja määrab selle riski maandamiseks kõrgema intressi. „Naiste palgad on madalamad ja nende riskid kõrgemad,“ tõdes Nordea analüütik Ingela Gabrielsson. Tema sõnul mängib lisaks rolli ka naiste ja meeste erinev tarbimine. Kui meeste ampluaasse kuuluvad autod ja elektroonika, mis maksetega hätta jäämise korral on võimalik maha müüa, siis naised soetavad ajas kiiremini oma väärtust kaotavat kaupa nagu näiteks riided.

Eestis võrdluseks samaväärset uuringut kõrvale panna ei ole, ka ei kogu vastavat statistikat pangad. Küll võivad aga samasugused põhjendused ka meil kehtida.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Eesti kommertspangad kasutavad enamasti riskipõhist hinnastamist. Ehk laenuprojektid, mille riskitase on madalam, saavad madalama intressimäära, sest selliste laenude andmiseks on vajalik siduda vähem panga omakapitali.
Riskitaseme määravad Messimase sõnul ära peamiselt laenu tagatise väärtus (mida väiksem on laenusumma osakaal tagatise väärtusest, ehk siis - mida suurem on laenusaaja omafinantseering- seda madalam on risk) ja laenusaaja maksevõime (mida väiksema osa moodustab laenumakse laenutaotleja sissetulekust, seda väiksem on laenuga seotud risk).

Seotud lood:

See tähendab, et mida piiripealsem on laenuprojekt ehk mida suurem on laenusumma tagatise väärtuse suhtes ja mida suurema osa moodustab laenumakse laenuvõtja sissetulekust, seda kõrgem on intressimäär. Ning vastupidi, mida konservatiivsem on laenuprojekt ehk mida rohkem laenusaaja paneb sisse oma raha ja mida väiksema laenusumma ta pangast võtab, seda madalam peaks ka intressimäär olema.

Messimas märkis, et stereotüüpse ettekujutuse kohaselt peaksid mehed olema julgemad laenuvõtjad ja saama seega kõrgema intressimäära, naised aga konservatiivsemad.
„Vaatamata sellele, et statistilised andmed puuduvad, võib arvata, et tegelikus elus siin sugude vahel märgatavat erinevust ei ole. Või kui teatav erinevus eksisteerib, siis on see pigem juhuslikku laadi,“ lausus Messimas.

Ta lisas, et kui vaadata eraldi laene keskmisest kallima kinnisvara ostmiseks, mis on jõukohased vaid väga kõrge sissetulekuga laenutaotlejatele, võib arvata, et selles segmendis on meeste osakaal mõnevõrra kõrgem. Sel lihtsal põhjusel, et Eestis on kõrgepalgalisi tippjuhte ja spetsialiste rohkem.
„ Nende laenude intressimäär võib tõepoolest olla keskmisest madalam, mis võib ka üldist keskmist mõjutada,“ lausus ta.